Tööandjad lasevad värskeid tuuli tuppa

Tööandjaid 2004. aastast peale juhtinud Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi (65) jäi küll seekord võimuvõitluses väärikale teisele kohale, kuid kindlasti jääb talle peamise teenena kirja tõhus võitlus ametiühingute palgasurvega, mis aitas Eesti ettevõtjatel ja koos nendega kõigil teistel majanduskriisist võitjana välja tulla.

Enn Veskimägi jättis kasutamata võimaluse, mille nüüd saab NG investeeringute suuromanik ja Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo (47) – muuta tööandjate keskliit kinnisest ja poolsalaja tegutsevast riigikapitalistide ja suurettevõtjate klubist avatud ühiskonnas oluliseks arvamuskujundajaks, kelle juht saab oma sõnavõttudes esindada tööandjat ja rääkida tema huvide eest mitte ainult seadusest tuleneva õigusega, vaid olles selle õiguse ka oma avalikkusele läbinähtava tegevusega välja teeninud.

Tööandjate keskliit võiks olla mitte ainult oma programmdokumentide ja sõnade järgi, vaid ka oma tegude järgi väärt avalikku arvamust kujundama – seda nii siis, kui nende juhid avalikkuse ees esinevad, kui ka siis, kui keskliit valitsuse, ametiühingute või teiste partneritega suheldes osalevad sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamisel.

Ajakirjanikke Toompeal Tööandjate Majas toimuvate valimiste juurde ei lubatud. Ka sõelale jäänud juhi kandidaatidest ei soovinud keskliidu volikogu liikmed enne valimispäeva täpsemalt rääkida, rääkimata sellest, kas valimistel võistles ainult väike salastatud arv mehi (tõsi, volikogu 30 liikme hulgas on ka kolm naist), mõned üksikud kandidaatide valimislubadused või ka põhjalikumad valimisprogrammid.

Valimisi ümbritsev saladusloor polnud loomulikult erand, vaid reeglipärane asjade käik – enamus keskliidus toimuvaid sisulisi arutelusid ja otsuseid pole siiani avalikkuseni jõudnud. Aeg-ajalt siiski ilmuvad programmdokumendid on aga enamasti olnud üldsõnalised ja sageli suisa vastuolus keskliidu enda riigiettevõtetest suuremate liikmete samaaegse tegevusega.

Keskliidu volikogu koostab näiteks iga nelja aasta tagant erinevates eluvaldkondades tööandjate seisukohti kajastavaid manifeste, millega soovitakse „algatada avalik diskussioon riigis lahendust vajavate probleemide üle”.

Nii kirjutab hetkel kehtiv „Tööandjate manifest 2011–2015”, et Eesti valitsemissektori kogukulutuste tase suhtena SKPsse tuleks viia eurotsooni riikide kolme kõige madalama näitaja hulka. Sama tööandjate manifesti soovitus kehtib ka maksukoormuse ja riigivõla taseme kohta. Manifest märgib, et on vaja riigiasutuste ja riigiametnike arvu vähendada ning peaks toimuma avalike teenistujate rotatsioon riigiametite vahel ning riigiametite ja erasektori vahel.

Äripäev nõustub täielikult nende soovitustega ja soovib nii Jüri Käole kui tööandjate keskliidu volikogus esindatud Eesti Energiale jt suurtele riigiettevõtetele edu omaenda manifestis lubatule tõhusamalt õla alla panemisel. Toimetus jääb äraootavalt optimistlikuks, kuna siiani on need soovitused (v.a kiiduväärselt madal riigivõla tase) jäänud ainult paberile. 

Eesti ettevõtluse konkurentsivõime arengukava peaks Äripäeva arvates sündima erakondade, ministeeriumide ja riigiettevõtete üleses arutelus. Oma juhtiv ja nähtav roll võiks selles olla just tööandjate keskliidul, Arengufondil ja teistel ettevõtlusorganisatsioonidel.

Autor: 1185-aripaev