Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veebel: kuidas paksu kassi tööle panna?

    Finantskriisi eitamise ja süüdlaste kirumise faasi järel on üha sagedamini kuulda küsimust,  mida peaks kohe praegu ette võtma, et eurotsoonis asjad paremaks hakkaks minema. Sellele vastata on sama lihtne kui küsimusele, kuidas panna end üheksa kilo raskuseks söönud kass nii efektiivselt tööle, et ta oma liigsöömisega tekkinud vanad võlad ära maksaks, leiab Coimbra ülikooli külalisteadur Viljar Veebel.

    Kui võrrelda näiteks Kreeka (ja ehk ka mõne teise eurotsooni liikmesriigi) ja ülekaalulise kassi ees seisvaid väljakutseid, siis on need ootamatult sarnased.Mõlemad on kunagi iseseisvalt hakkama saanud (järelikult on see võimalik), samas on vahepealsed jõude- ja heaolu aastad töövõimet sedavõrd kahandanud, et lühiajalises plaanis on küsimus ellujäämises, mitte aga kohe efektiivselt tööle asumises.  Alles on ka isu endise elu järele ja ootus, et keegi teine regulaarselt mõnusa toiduportsjoni ette tõstab. Vähenenud heaolu tekitab stressi ja vähendab veelgi soovi teha koostööd ravi ja dieedi pakkujatega.
    Rohkelt on kuulda ka soovitusi, et kass võiks endale sobilikul viisil tööle asuda ja sellega oma toidu välja teenida ning hiljem ka vanad võlad ära maksta.Paraku on lootus praegu Kreeka majandusele efektiivset väljundit leida taas võrreldav lootusega paksule toakassile moodsas ühiskonnas tasuva tegevuse leidmisega. Pealegi oleks kassil justkui meeles, et kui ta sellesse perre kunagi aastaid tagasi kutsuti, siis räägiti ees ootavast aastakümnete pikkusest toetavast ja mõnusast elust, mille vastutasuks on vaja olla vaid entusiastlik ja solidaarne pereliige. Samuti olevat see üleüldse imelik ettekujutus, et kassid peaksid tööl käima.
    Raha laenanud kreeditorid ja praegu toetuspakette pakkuvad ülejäänud liikmesriigid on samas võtnud sarnase positsioonis seni kassile liigseid toiduportsjone pakkunud pererahvaga. Kindlasti ei olevat nemad süüdi selles, et kass kogu pakutud hea ja parema nahka pistis ja oma tervise sellega ära rikkus. Samuti olevat nemad algusest peale kassile selgelt mõista andnud, et toit ei ole mitte tasuta hüve, vaid ikka selleks, et kass suureks ja tugevaks kasvaks ja rohkem tagasi teenida jaksaks.Põhimõtteliselt on nad muidugi nõus, et kassi šansid aastakümnete pikkuse liigsöömisega tekkinud võlga tagasi teenida on vähesed, pigem olevat asi põhimõttes, vajalik on avalik ja selge märk, et tasuta lõunaid ei ole ja kõik võlad koos intressidega tuleb tagasi maksta kõigil. Isegi kassidel.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Luurekeskuse ülem: Venemaa on ära kasutanud kaks kolmandikku laskemoonast Suurem pealetung võib jätkuda kevadel
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.