Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Elver Loho
- 14. juuni 2013 kell 9:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Jagame palju, aga hoolime privaatsusest
Nii Linnar Viik kui Toomas Hendrik Ilves on väitnud, et me ise jagame oma andmeid vabatahtlikult USA suurfirmadele interneti vahendusel. Nad ei paista vahet tegevat infol, mida avaldame sõpruskonnale näiteks Facebookis, ning infot, mida siiski peame privaatseks: eravestlused Skype'i, e-posti, SMSi ja Facebooki vestluse kaudu, leiab Eesti Interneti Kogukonna juhatuse aseesimees Elver Loho.
Tõenäoliselt ei mõtle Skype'is sõbraga näiteks armuasju arutades, et jagab seda infot Microsofti 97 000 töötajaga vabatahtlikult.Minu sõbrad ja jälgijad Facebookis (kokku üle 500) ning ka kõik teised (sest kõik jagatav on mul avalik) saavad minu kohta üsna palju teada: mõtlesin viimati Nortali teemal, kommenteerisin Andrus Ansipi vastuseid riigikogu infotunnis, linkisin ühte The Economisti graafikut hiljutistes kodusõdades hukkunute arvu kohta, viskasin nalja GMaili reklaamide üle, olen eksootilisi kiirnuudleid degusteerinud.Aga olen pidanud ka hulganisti Skype'i, Facebooki, e-posti, SMS- ja telefonivestlusi, mille puhul ma otse loomulikult tahan, et need oleks privaatsed. Mõneti mõistan, et nad seda ei ole. Süüdi ei ole siin teenusepakkuja: kõigil neil suurfirmadel on enamasti korralikud sisemised reeglid, mis välistavad privaatsisu jõudmise töötajate silmade ette. Need ettevõtted alluvad turumajanduslikule kontrollile. Näiteks kui Instagram tahtis kasutajatingimusi muuta nii, et nad võiksid kasutajate tehtud fotosid näidata reklaamides, siis põhjustas see kasutajate lahkumise ja avaliku pahameele. Firma jättis muudatuse tegemata.Turumajandus on selles suhtes demokraatlik, aga luureagentuurid ei ole. Me ei tea, mida nad näevad ja millele ligi pääsevad. Või mida kogutud infoga peale hakkavad või kellele seda jagavad ja esitavad. Kui Eesti luuraja vajab kohtu luba minu sõnumisaladuse rikkumiseks, siis kas ta vajab eraldi kohtu luba, et minu privaatsed e-kirjad saata kolleegile USAs, Soomes, Lätis, ... Moskvas?Hirmu ei tunta mitte sellepärast, et tehakse midagi illegaalset, vaid sellepärast, et luuraja saab samahästi kui kõigele ligi. Ta on inimene poliitiliste vaadete, sõpradega, kohaga ühiskonnas, soovide ja unistustega. Luuraja naaseb kord tsiviilellu. Kuigi tema riigisaladuse luba ning juurdepääs meie andmetele võidakse ära võtta, siis saladusi täis ajurakke keegi tema kolba seest välja ei roogi. Nii väikses riigis nagu Eesti on see kahtlemata probleem.- Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Raadiohommikus: Infortar ja tööstuse käekäik
Teisipäevases raadiohommikus võtame vaatluse alla esmaspäeval esimese aktsionäride üldkoosoleku avaliku ettevõttena pidanud Infortari käekäigu. Ka vaatame sisse Eesti logistikasektorisse ja mööblitootjate ning -müüjate ellu ega unusta ka puidutööstust ning katuse- ja fassaaditööde sektorit.
Teisipäevases raadiohommikus võtame vaatluse alla esmaspäeval esimese aktsionäride üldkoosoleku avaliku ettevõttena pidanud Infortari käekäigu. Ka vaatame sisse Eesti logistikasektorisse ja mööblitootjate ning -müüjate ellu ega unusta ka puidutööstust ning katuse- ja fassaaditööde sektorit.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.