Mida Poola õppetundidest kõrva taha panna?

Äripäeva hinnangul tuleb pensionisüsteemi arendamist vaadelda koos teiste Eesti tänaste probleemidega, mille lahendamine eeldab n-ö raamidest väljas mõtlemist ja pikaajalistele lahendustele suunatud orientatsiooni. Analüütik Maris Lauri tänavu mais tabavalt sõnastatud klaaslagi, mis takistab üheprotsendise kasvu peale toppama jäänud majanduskasvu, tähendab Eesti vanade eeliste kadumist ja – vähemasti esialgu – uute puudumist. Mugavustsooni kinnijäämise silmatorkavamaid tõendeid riigi väikese võlakoorma fetišeerimine peaministriparteis. Ajal, mil Eesti on konkurentsivõime edetabelis võrreldes eelmise aastaga mitu kohta allapoole kukkunud, siinne ostujõud jääb alla juba Leedule ja lätlastegi ostujõud on Eestile järele hüppamas, on aeg leida tüütuseni korrutatud võlapeletusmantra asemele mõni viljakam. Eurotsooni pailapseseisusest ärahellitatud Eesti võib end leida kurvast seisust, kui investeeringud, mida hädasti vajaksime meie, hakkavad voolama hoopis Lätisse, mis pealegi on veenev näide, et IMFilt saadud laenu on võimalik tagasi maksta – ja koguni enne tähtaega.

Elanikkonna vananemine on terve Euroopa probleem. Eestis, aga ka Lätis ja Leedus teravdab olukorda väljaränne. Seetõttu vajab nii pensionisüsteem nagu muudki valdkonnad juurde kõrgepalgalisi töökohti ja võõrtööjõudu, viimase toomist peaks lihtsustama välismaalaste seaduse muutmise seadus. Mida rohkem on kõrgepalgalisi maksumaksjaid, seda parem nii pensionisüsteemile kui ka majandusele tervikuna. Samas vajab pensionisüsteemi uuendamine eraldi arutelu. Probleemi teadvustamisele viitab Swedbanki algatus suurendada teise samba makseid. Samas võib küsida, et kui sammaste tootlust ei saa heaks pidada väiksemate maksete puhul, missuguse põhjendusega peaksime siis eeldama, et see osutub paremaks suuremate maksete puhul. Samas mäletame hästi, kuidas riik peatas kriisi ajal maksed teise sambasse. Järelikult on see võimalik ka tulevaste kriiside korral.

Poola kava vähendada teise samba fondide osa pensionisüsteemis lähtub küll teisest taustsüsteemist kui Eestis jutuks olnud sambareform, sest poolakatele teeb muret suur riigivõlg. Kaks arutusel olevat ettepanekut kolmest tooksid kaasa 16,2 miljoni poolaka teise samba fondide vara ülekandmise riigi pensionifondi kätte, riigi pensionisüsteemi tagasipöörduvad võlakirjad on plaanis tühistada. Sisuliselt muutub teine sammas niimoodi esimeseks sambaks Eesti mõistes. Peale selle, et nii sõidetakse üle teise sambaga liitunute õigustatud ootustest, ei garanteeri laual olevad lahendused paraku pensionisüsteemi toimimist pikaajalises perspektiivis, rahuldudes vaid ajutise augulappimisega.

Äripäev on parima isikliku pensioniplaanina soovitanud investeerimist ja teeb seda ka nüüd. Automaatse säästmise võimalusena aga on teise sambasse investeerimine siiski parem kui säästude hoidmine arvelduskontol või hoiustamine, mille imetillukesed intressid lasevad inflatsioonil hoiuseid halastamatult pureda.

 

 

Autor: 1185-aripaev