14.07.13, 08:23

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigihankel saab inimlikke eksimusi parandada

Riigikohus tegi ASi Corpore ja Eesti Töötukassa vahelises vaidluses pretsedendilise otsuse, selgitades hankija uurimiskohustust riigihanke läbiviimisel, kirjutavad Advokaadibüroo Nordeus vandeadvokaadid Jaana Nõgisto ja Kuldar-Jaan Torokoff. Riigikohtu lahend annab riigihankes osalejale kindluse, et inimlikust eksimisest tingitud vigu peab olema võimalik kvalifikatsiooni tõendamisel hankemenetluses kõrvaldada.

Jaana Nõgisto

Teisalt peaks see andma hankijale kindluse, et puuduste kõrvaldamise võimaldamine ei tähenda pakkujate ebavõrdset kohtlemist, kui reeglit kohaldatakse ühetaoliselt.

Seni on pakkuja riigihangetel kvalifitseerimata jätmine toimunud liigagi formaalsetel alustel, nt mõne vormilise puuduse tõttu tema pädevust tõendavas dokumendis. Levis müüt, et hankija peab juhinduma formaliseerituse põhimõttest, mis justkui keelaks küsida pakkujalt selgitusi ja uurida asjaolusid.

Riigikohus leidis, et seaduses sätestatud hankija õigust (mitte otseselt kohustust) nõuda pakkujalt dokumentide sisu selgitamist ei saa kasutada meelevaldselt – hankija peab põhjendatud vajadusel siiski lisadokumente ja selgitusi ise küsima. Teiseks leidis kohus, et seadust tuleb tõlgendada laiendavalt, s.t hankija peab põhjendatud juhtudel võimaldama pakkujal esitada ka selliseid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis oleks tulnud tegelikult esitada koos pakkumusega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riigikohtu põhjenduse järgi on avaliku sektori hankijate puhul võimaluse andmine puuduvate dokumentide või andmete esitamiseks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega, samuti riigihankemenetluse põhimõtetega. Pakkuja ebamõistlik kvalifitseerimata jätmine takistaks raha säästlikku kasutamist ja tõhusat konkurentsi.

Hankija ei pea andma võimalust vigu kõrvaldada mõistagi siis, kui pakkuja on dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult.

Ehkki riigihankes osaleda soovivalt ettevõtjalt on kohane nõuda kõrgendatud hoolikust, ei ole kohtu hinnangul eriti suure andmete ja dokumentide hulga puhul võimalik inimlikke eksimusi täielikult välistada. Iga niisugune viga ei tähenda iseenesest, et pakkuja oleks tehingupartnerina ebausaldusväärne.

(Artikli autorid esindasid Riigikohtus ettevõtjat.)

Jaana Nõgisto

Seotud lood

25.06.25, 12:11

SEB mikrolaen Sinu äri uuteks tegudeks

Enimloetud

SUUR TOP

25.06.25, 06:00

Otsustajate TOP: äriilma kõige mõjukamaks otsustajaks tõusis uus tegija

Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures

Majandustulemused

24.06.25, 15:00

Erakorralist kahjumit teeninud masinatööstuse juht: turul on näha positiivseid märke

Uudised

25.06.25, 11:41

Saksamaa kaalub riigipüha kaotamist

Saated

24.06.25, 11:00

Kaks Eesti matkajat kõnnivad sirgjoones läbi riikide ja purustavad maailmarekordeid. "Ükski riik ei ole vallutamatu"

Börsiuudised

25.06.25, 11:33

Börsil askeldava kinnisvarafirma võlakirjad märgiti üle

Uudised

22.06.25, 12:30

Katlakütjast miljonäriks: lugu Urmas Sõõrumaa edu taga

Viimased uudised

Börsiuudised

26.06.25, 19:00

Kaubandussõjad kahandasid USA majandust

Börsiuudised

26.06.25, 18:00

Võrkpallur Oliver Venno ajab Tartus kinnisvara kokku

Uudised

26.06.25, 17:23

Raadiohommikus: riigi majanduspoliitika suundadest ja poliitilistest pingetest

Börsiuudised

26.06.25, 17:16

Roheliselt lõpetanud Balti börsidel tegi peaaegu poole käibest ühe panga aktsia

Uudised

26.06.25, 17:14

Tartu äriperekonna firma peab kaitstud alale istutatud 120 000 puud välja juurima

Majandustulemused

26.06.25, 16:29

Osa käibest kaotanud Wendre jätkas kahjumis

Saated

26.06.25, 16:00

Portfellihaldur: kullaaktsiatega võib valesti minna miljon asja

Juhtkiri

26.06.25, 15:47

Haagi head-halvad-head sõnumid

Ettevõte Villa Cartelloni tegi kaitstud lindude elupaigaks oleva rohumaa metsaks, kuid keskkonnaametilt selleks luba ei küsinud. Nüüd on selge, et lisaks 1200eurosele trahvile on teol ka ettevõtte jaoks karmim tagajärg, kui välja tuleb võtta kõik 128 000 istutatud puud.

Tartu äriperekonna firma peab kaitstud alale istutatud 120 000 puud välja juurima

“Päris palju tuli vaeva näha esimese korteriga ja sain väga krõbeda protsendiga laenu,” rääkis Oliver Venno.

Võrkpallur Oliver Venno ajab Tartus kinnisvara kokku

Populaarsust koguvas kaitsetööstuses täidab selget rolli ka lennundussektor.

Analüütikud valisid 5 aktsiat, mis panevad mõtlema kaitsetööstusele

Tartu äriperekonna firma peab kaitstud alale istutatud 120 000 puud välja juurima

Haagi head-halvad-head sõnumid

Osa käibest kaotanud Wendre jätkas kahjumis

Reformierakond teatas neljapäeval, et sotsiaaldemokraadist Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovskiga ei saa nad linna juhtimist jätkata.

Raadiohommikus: riigi majanduspoliitika suundadest ja poliitilistest pingetest

Eelmisel kevadel alanud sõit sotsiaaldemokraatide, Isamaa, Eesti 200 ja Reformierakonna ühisel juhtimisel hakkab lõppu leidma.

Reform ehitab pealinnas võimuliitu, mida keegi ei taha

Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader.

Arhitektide esindaja: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest

SEB mikrolaen Sinu äri uuteks tegudeks

Kaubandussõjad mõjutasid USA majandust rohkem kui esialgu arvati.

Kaubandussõjad kahandasid USA majandust

Roheliselt lõpetanud Balti börsidel tegi peaaegu poole käibest ühe panga aktsia

LHV portfellihaldur Mikk Taras selgitab täpsemalt, miks ta näeb riske kullaga seotud aktsiates.

Portfellihaldur: kullaaktsiatega võib valesti minna miljon asja

Analüütikud valisid 5 aktsiat, mis panevad mõtlema kaitsetööstusele

Micron Technology aktsia tõusis järelkauplemisel 4,3%.

Micron ületas ootusi ning suurendas prognoose

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 21 p 9 t
Toimumiskoht:
Tallinn