Finantstehingute maksu oht on selle edasilükkumine

Artikkel

- Arvamused
- Algirdas Šemeta
- 20. august 2013 kell 4:33
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Finantstehingute maksu oht on selle edasilükkumine
Keegi ei saaks süüdistada finantssektorit selles, et finantstehingute maksu vastast lobitööd ei ole tehtud südamega. See ei olnud ootamatu vastuseis, sest kõnealune sektor on ju finantstehingute maksu sihtmärk. Maksu eesmärk on tagada finantssektori õiglasem panus avaliku sektori tuludesse, kirjutab Euroopa Komisjoni maksunduse volinik Algirdas Šemeta.
Paraku on finantssektoril aktiivse lobitöö käigus jäänud märkamata tema heaolu tegelikult ähvardav oht – kõnealuse maksu rakendamise edasilükkumine. Finantstehingute maksu ebamäärase staatusega seotud ebakindlus on ettevõtjate jaoks märksa halvem kui maks ise. Kuulujutud ja spekulatsioonid ei aita ettevõtlust edendada. Vastupidi, arvukad kooskõlastamata riiklikud finantsmaksud, mis Euroopas esile kerkivad, loovad halduskoormuse, mida saaks vältida vaid ELi ühtse lähenemisviisiga.
Euroopa Parlamendi 3. juulil toimunud hääletusel anti selge signaal, et demokraatlik toetus finantstehingute maksu kehtestamiseks on endiselt tugev. Samasugune märk anti ka nädal aega varem, kui sajad kodanikuühiskonna esindajad kogu maailmast kirjutasid ELi juhtidele ja kutsusid neid üles kavandatavat maksu kiiresti heaks kiitma.
Seega on aeg, et turu stabiilsuse ja demokraatliku vastutuse tagamiseks jõutaks finantstehingute maksu kehtestamise osas kokkuleppele. 11 liikmesriiki on kinnitanud, et teevad kõnealuse maksu kehtestamiseks vajalikud muudatused ning rakendavad maksu kiiresti. Selleks, et saavutada ühehäälset nõusolekut, on ettepaneku osas vaja teha teatavaid järeleandmisi ning arvestatavaid valikuid on arutatud juba mõnda aega.
Tehnilised arutelud on olnud konstruktiivsed ja võimaldanud välja selgitada, millised küsimused liikmesriikidele kõige rohkem muret valmistavad. Peamiselt osutatakse maksu võimalikule mõjule riigi laenukuludele ja pensionifondide tasuvusele ning vajadusele kaitsta turgude likviidsust.
Euroopa Parlamendi panus arutellu on väga tervitatav. Parlament toetab igati finantstehingute maksu ning esitas ettepanekud, kuidas kõrvaldada peamisi maksuga seotud kartusi. Ettepaneku praeguse reguleerimisala kohandamine on väärt arutamist. Näiteks võiks kaaluda võimalust vähendada riigivõlakirjade, pensionide ja repolepingute algset maksumäära. Samas peab olema valvas muudatuste suhtes, mis võivad põhjustada turumoonutusi või vähendada võrdseid tegutsemisvõimalusi.
Lahendused on olemas, nad ootavad arutamist ja kokkuleppele jõudmist. Euroopa Komisjon toetab läbirääkimisi igakülgselt, et lihtsustada kiire ja edasipüüdliku kompromissi leidmist.
Tegelik vastutus on aga 11 liikmesriigi endi õlgadel. Igaüks neist peab nõustuma oma süsteemi kohandama, et ELi lähenemisviis oleks tulus. Olulisi probleeme arvesse võtva sisulise kompromissi saavutamiseks tuleb olla avatud ja paindlik ning säilitada samas finantstehingute maksu olemus ja eesmärk.
Kõige enam on siiski vaja poliitilist tahet selle ambitsioonika projekti elluviimiseks. Õiglase maksustamise, sidusama ühtse turu ja vastutustundlikuma finantssektori saavutamine on olulisemad kui kunagi varem ning finantstehingute maks võib aidata edendada kõiki kolme valdkonda.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum