21. august 2013 kell 4:02

ÄP: esimene arvamus teoks – tulumaksuta alampalk

Selleks, et üks või teine õige ettepanek hakkaks ühiskonnas vastu kajama, peavad sobiva juhusega kokku langema veel mitu tegurit. Nii juhtus varemgi aeg-ajalt kõne alla tõusnud ideega ühtlustada tulumaksuvaba miinimumi ja alampalga määrad, mida katalüüsisid Paides peetud arvamusfestival ja pankur Indrek Neivelt.

Äripäeva toetab Indrek Neivelti ettepanekut tõsta Eestis tulumaksuvaba miinimum praeguselt 144 eurolt kuus alampalga tasemele ehk 320 euroni kuus. Ettepanekul on jumet ning otsustajad peaksid selle töösse võtma.

Idee realiseerudes oleks selle kõige käegakatsutavam tulem mõistagi 440 lisaeurot aastas ehk ligi 37 lisaeurot kuus kõigile vähemalt alampalga saajatele. Lisaraha kõrval on ehk veel olulisemgi ehk õiglustunde kasv, sest ega see kuigi eetiline pole küll, et niigi miinimumi peale veel ka makse kooritakse. 

Võib ju öelda, et vaeste inimeste elujärge see oluliselt ei paranda. Või et hakatakse erinevaid skeeme kasutades mitmel miinimumpalgaga kohal töötama. Tegelikult on mitmesaja euro suurusest lisarahast kasu kõigil inimestel, ühel ehk rohkem igapäevaste esmavajaduste rahuldamiseks, teisel kas või puhkusereisi veel meeldivamaks muutmiseks. Teisalt on see aga parajalt väike summa, mis massilist skeemitamist kindlasti kaasa ei too.

Palgatõusu vaatenurgast tähendaks maksuvaba miinimumi kasv alampalaga saajatele umbes 11,5protsendilist palgatõusu, üle alampalga teenijatele vastavalt vähem. Üldist palga- ja elatustaset arvestades võib enam kui kindlalt väita, et lõviosa sellest jõuab joonelt tarbimisse ja seeläbi osaliselt käibemaksu ja aktsiisidena kohe ka muudatuse läbi tekkivat eelarveauku täitma.

Kuna ühiskonnas tervikuna on viimasel ajal märgatavalt tugevnenud surve palgatõusuks, siis leeveneksid ühtlasi needki pinged. Seejuures täiesti ilma ettevõtjate panuseta. Kui aga ettevõtjad omalt poolt veel teist samapalju lisaksid, oleks palgasurve abiventiil veel enam lahti keeratud. Miks mitte sõlmida juba selline ühiskondlik kokkulepe? Seegi osa lisarahast jõuaks läbi kasvava tarbimise suuresti ettevõtjate kätte tagasi.

Kokku tooks Neivelti pakutud idee kaasa maksutulude vähenemise riigieelarves umbes 200 miljoni euro võrra aastas. Veerand sellest naaseks kohe käibemaksu ja aktsiisidena. Ülejäänud miinus 150 miljoni tasandamise võimalustena pakkus pankur välja tulumaksu tõstmist, ettevõtete tulumaksu taastamist ja varandusmaksu kehtestamist. Tulumaksu tõstmine võtaks aga inimestel teisest taskust raha jälle tagasi ning mõjuks nii rahalises plaanis kui mõtteviisina hoopis karuteenena.

Mingil juhul ei tohi head ideed äraspidiseks muuta ka sellega, et vähendada alampalka tulumaksuvaba miinimumini või üritada kehtestada mingit „keskpõrandale kokku“ varianti. Alampalga number võiks pigem isegi tõusta ning koos sellega siis juba mõistagi ka maksuvaba miinimum.

Toimetuse arvates peitub kate Neivelti idee teostamiseks riigiaparaadi, eeskätt maksu- ja tolliameti veelgi tõhusamas töös maksupetturite ja maksupettuste paljastamisel ja ennetamisel. Tegevus selles praegugi prioriteetses valdkonnas on küll edu toonud, ent mullu jäi näiteks käibemaksupettuste tõttu riigil saamata ikkagi ligi 225 miljonit eurot. See summa kataks tulumaksuvaba miinimumi tõusu tervikuna ning jääks veel ülegi.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum