• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 27.08.13, 07:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tootlikkuse kasv nõuab riiklikku vaeva

Eesti majanduse hea käekäik sõltub töötleva tööstuse tasemest ja selle erinevatest näitajatest. Just tööstus veab läbi kõrge lisandväärtusega toodete ekspordi tegelikku majanduskasvu, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli ja tehnikakõrgkooli õppejõud ning Lean Enterprise Estonia konsultant ja koolitaja Ingrid Joost.
Konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvu tagamiseks oleks Eestil vaja ühtset töötleva tööstuse strateegiat. See peaks hõlmama nii meie haridussüsteemi kui ka tootlikkuse tõstmise sihtprogrammi väljatöötamist ettevõtetele.
Valitsuse koostatud konkurentsivõime kavas “Eesti 2020” nähakse ette tõsta tootlikkus tööga hõivatu kohta ELi keskmisega võrreldes praeguselt 67%-lt 2015. aastaks 73%-ile ja 2020. aastaks 80%-le. Paraku tekitavad palju küsimusi meetmed, mida selleks plaanitakse.
Näiteks just “Eesti 2020” kaval põhinevad EASi 2013 aasta eesmärgid näevad ette järgmist: rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtjaid; Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine; ettevõtete suurem tootearendus- ja tehnoloogiline võimekus; suuremad turismitulud; piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Antud eesmärkides ei mainita eraldi töötleva tööstuse arendamist ja konkurentsivõime tõstmist. Tõsi, eksport ja rahvusvahelistumine ning tootearendus- ja tehnoloogiline võimekus on otseselt seotud töötleva tööstusega, kuid see pole piisav. Kõrgtehnoloogilisest tootest pole kasu, kui me ei oska seda toota efektiivselt, kvaliteetselt ja optimaalsete kuludega. Ekspordipartneritest ei piisa, kui hind ei ole konkurentsivõimeline ja me ei suuda tagada tarnetäpsust. Uutest ettevõtjatest pole abi, kui meil ei ole kaasaegsete teadmistega oskustöölisi, spetsialiste ja juhte.
Õppejõud ja konsultant Ingrid Joost pakub oma arvamusloos välja, et Eestis tuleks selgelt rääkida ka töötleva tööstuse konkurentsivõime tõstmisest läbi protsesside ja inimeste arendamise. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele