24. oktoober 2013 kell 3:55

ÄP: maksud alla!

Rahandusminister Jürgen Ligi jutu järgi vajab Eesti kasvusõbralikku maksukeskkonda. Kõige sõbralikumad maksud majanduskasvule on OECD andmeil kinnisvaramaks, millele järgnevad tarbimismaksud ja keskkonnamaksud. Majanduskasvu suhtes vaenulikumaks maksuks peab Ligi enda sõnul tööjõu maksustamist.

Ministri sõnadel sabast kinni võttes kutsub Äripäev üles astuma samme Eesti maksude põhjalikuks ümbervaatamiseks. Arutelu ja analüüsi ning nendele järgnevate otsuste eesmärgiks tuleks võtta maksukoormuse märgatav alandamine, et motiveerida erasektorit investeerima praegusest palju enam.

Ligi jutust võib selgelt välja lugeda, et ka rahanduspoliitika otsustajate seas valitseb rahuolematus olemasoleva olukorra suhtes. Paraku väljapoole ei taheta probleemi tunnistada ning arutelukatseid lõigatakse poolelt sõnalt katki argumentidega sellest, et maksudega ei mängita. Praegu võiks aga sellise demagoogilise suhtumise kõrvale jätta ja kõik ettepanekud kaalumiseks lauale ritta panna. Kuna ühed valimised just lõppesid ja teised alles kaugel, on see ühtlasi aruteluks sobiv hetk.

Jah, maksudega ei ole vaja mängida mängimise pärast. Kui aga Eesti maksukulude struktuur on peaaegu risti vastupidine kasvusõbraliku maksukeskkonna omale, siis on samas vaimus jätkamine ja alternatiivide kaalumata jätmine sõgedus. Võrdlus teiste ELi riikidega näitab, et Eestis on just tööjõumaksude osakaal üks kõrgemaid. Sellele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka ettevõtjad, kes koormuse mõju omal nahal enim tunnetavad. Samas kapitalimaksud olid kõige väiksemad. See oli aastal 2011, seega hiljem kehtima hakanud kodualune maamaksuvabastus vähendas kasvusõbraliku kinnisvaramaksu osa veelgi.

Teisalt on riik ise maksudega viimastel aastatel päris palju mänginud, kas siis poliitilisel või eelarve lappimise põhjustel. Meenutame kas või käibemaksu üleöö tõstmist 18lt 20le protsendile ning selle lubatud (tagasi) langetamise kalevi alla panemist. Või sedasama kodualuse maa maksuvabastust, mis kandis selgelt valimislubaduse täitmise pitserit.

Ettevõtjate selge vastuseisu teeninud käibemaksuga seotud plaanitavad muudatused näitavad, et eelarvet üritatakse lappida erinevaid n-ö ühekordseid maksunõkse välja mõeldes, aga need võimalused ammendavad end. Vaja oleks põhimõttelisi muudatusi, sest iga selline samm vähendab ka riigi üldist mainet ettevõtjate ja maksumaksjate silmis. Kui eesmärk on maksupetturite tabamine ning petuskeemide paljastamine, ei tohiks ausad ettevõtjad mingil juhul tunnetada muudatusi karistusena.

PricewaterhouseCoopers’i juht Eestis Ago Vilu tõi mõni aeg tagasi välja, et Eesti maksukeskkond on kaotamas oma atraktiivsust ning globaalses arvestuses olime 185 riigi hulgas langenud 30. kohalt 2010. aastal 50. kohale aastal 2011. Tema sõnul võib Eesti maksude arvestamise lihtsus anda küll eelise, kuid suure maksukoormuse korral hakkavad nii kodumaine kui väliskapital otsima alternatiive. Seda ei ole meie ettevõtjad ära teeninud.

Seda enam, et alternatiive ei ole vaja kaugelt otsida. Viimasel ajal majanduskasvus Lätile ja Leedule allajäämine on kindlasti seotud ka maksukoormusega. Kui Lätil ja Leedul jääb see 2011. aastal 25 ja 30 protsendi vahele SKPst ja mõjub majandust elavdavalt, siis peaks Eestigi neid numbreid silmas pidama. Nii võiks näiteks maksukärbete sihiks võtta viia Eesti üldine maksukoormus tulevaks aastaks plaanitavalt 32,1 protsendilt aastaks 2018 25 protsendini.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum