Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Deflatsioon on inflatsioonist halvem
Tarbijahindade langus võib ju kõlada hea uudisena: hinnad langevad ning raha eest saab rohkem kätte. Kuigi inimesed näitavad inflatsiooni peale näpuga, süüdistades seda elustandardi alandamises, on deflatsioon ikkagi inflatsioonist halvem, leiab börsitoimetaja Indrek Kald.
Viimastel aastatel oleme näinud kiiret inflatsiooni ja mitu investeerimiseksperti on andnud soovitusi, et raha ei tasuks hoida pangakontol, kuna inflatsioon sööb selle lihtsalt ära. Soovitused on ju õiged olnud, aga kui vaadata seda asja teiselt poolt, siis: hindade langus ei pane majandust õitsema.
Pidur peale. Paul Krugman kirjutas 2010. aastal, et kui hinnad langevad, lükkavad tarbijad ostuotsuseid edasi. Kuna tarbija tahab tooteid ja teenuseid kätte saada võimalikult odavalt, ei asu ta kulutama kohe, vaid näiteks järgmisel nädalal või kuul, kuna loodab veel madalamat hinda. See paneb aga majandusele piduri peale.Lisaks kahjustab deflatsioon laenuvõtjaid, kuna langevate palkade/tulude korral on võlgu raskem tasuda. Laenuvõtjad võivad olla sunnitud vähendama oma kulutusi, näiteks kärpima palku ja töökohti. See paneb tööle ahelreaktsiooni terves majanduses, kuna vähenevad töökohad ja tarbimine.
Nõrk inflatsioon ja kõrge töötuse määr sundisid Euroopa Keskpanka möödunud kuul langetama baasintressi rekordmadala 0,25%ni. Deflatsiooni oht on eurotsoonis olemas ning see võib tähendada suurt investeerimistrendi muutust, kus raha voolab aktsiatest tagasi riigivõlakirjadesse.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.