Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läbi nagu Läti raha
Nüüd on siis Läti latiga ühel pool. Üks maailma juhtivaid valuutasid euro kehtib ka meie lõunanaabri juures, kirjutab börsitoimetaja Romet Kreek.
Minule tähendab see, et Poola vahet sõites Lätis Bauskas vahepeatust tehes Hesburgeris kohvi või einet ostes ei tule enam maksta lattides, asja ajavad ära eurod. Kaardiga makstes mugavuselt vahet ei ole, küll aga jääb ära asjatu valuuta tasuline konverteerimine.
Sama kehtib ka Läti börsil aktsiate ja võlakirjade ostjatele. Sealseid väärtpabereid müües ning dividende saades ei pea enam mõtlema, mida valuutaga teha. Leetu investeerinutel on see probleem, et väärtpaberite hindu näidatakse ja tehingud toimuvad eurodes, kuid dividende saab littides. Ehk kui tahaksid reinvesteerida saadud dividendid, siis konverteeri aga litid eurodeks, et Leedu aktsiaid osta. Reisijatel on mugavam samas valuutas asju ajada. Kaupmeestel ja ka Lätis äri ajajatel ei tule enam kanda valuutavahetuse kulu ja ka kursiriski ei ole.
Läti raha lugu on sarnane Eesti omaga. Ka Eestis valitses esimese vabariigi ajal rahanduses kaos. Käibel oli mitu valuutat, osalt samad, mis Lätis, kuid ka näiteks Soome margad. Läti omapära on see, et neil on harjumus enne latile üle minekut võtta kasutusele ajutiselt Läti rublad. Nii tehti enne 1922. aastat, kui toodi käibele latt ning taas 1993, kui rubliste asemel tulid käibele latid. Eestis tulid sõjakaose ja iseseisvuse järel käibele margad ja pennid, mis ei olnud mõeldud ajutisteks maksevahenditeks, kuid hiljem asendati need kroonide ja sentidega. Kui Eesti taasiseseisvus, jättis Eesti vahele ajutise raha loomise, kohe ühe korraga tehti ära rahareform, mis tõi meile kroonid ja sendid Nõukogude rublade asemele. Küll aga oli oma rublatagi eelnevalt segadust piisavalt – käibisid valuutad, olid valuutapoed. Sularubla muutus defitsiidiks, seda asendasid tšekiraamatud ja sularaharubla eest tuli välja käia oluliselt rohkem ülekanderublasid, mis lebasid pangakontodel.
Arvata võib, et nagu Eesti rahatähed on ilusamad eurodest, hakkavad ka lätlased taga oma kauneid pangatähti nutma. Üllatus on lätlastel natuke teistsugune kui meil. Kui Eestis muutusid hinnad numbriliselt mikroskoopilisteks (tegelikult tõusid), sest kroon oli eurost odavam, siis lätlasi tabab hinnatõus ka otseselt. On ju lati kurss euro omast kõrgem.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.