Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtted kasutavad internetti läbimõtlematult

    Eesti ettevõtted ei kasuta internetti strateegilise tööriistana. Internetis pakutavate teenuste hulk on piiratud, „staarteenuseid“ kõrvale jättes on teenuste kasutus vähene, kliendid ei saa pakutavatest teenustest iseseisvalt aru ja investeeringud ei tasu loodetud määral ära, kirjutab internetiekspert Margus Simson.

    Esimene takistus interneti võimaluste ärakasutamisel on ettevõtte äritegevust ja sisemisi protsesse arendavate äritehnoloogide vähesus. Hea äritehnoloogi töö tulemusena ühtlustatakse tööprotsessid, väheneb käsitöö, korrastatakse kliendiandmed, ettevõtte sisemised tegevused muutuvad automaatseks ja lihtsustub äritegevus.
    Eestis kiputakse arvama, et ettevõtte muutub iseenesest efektiivsemaks ja selgemaks või eeldatakse  arendustööd IT-juhilt ja ärijuhtidelt. Tegelikult on ettevõtte arenguks vaja arengu eest vastutajat ning IT ja äri sidumiseks tõlki, kes suudab osapooled omavahel rääkima panna.
    Äritehnoloogide puudumisel on otsene mõju internetilahenduse tulemuslikkusele. Internet ei ole sobilik kanal teenindaja rohket tähelepanu nõudvate teenuste osutamiseks, see on ideaalne standardiseeritud ja lihtsustatud teenuste jaoks. Paljude eranditega lahenduse viimine internetti on arenduse mõttes kallis ja ebaefektiivne.  Kvaliteetse internetilahenduse loomisel on võtmetähtsusega korrektsete kliendiandmete olemasolu. Kvaliteetse e-teenuse loomine eeldab äritehnoloogia spetsialistide põhjalikku koristustööd ettevõtte sees.
    Teine probleem on internetikompetentsi puudumine ettevõtetes. Seetõttu ei ole ettevõtetel konkreetset tegevusplaani, kuidas interneti võimalusi strateegilisel tasemel ära kasutada turunduse, klienditeeninduse või müügi jaoks. Suurem osa internetiga seotud tegevustest jäävad ühekordseteks aktsioonideks, mille mõju ettevõtte majandustulemusele on piiratud.
    Siinkohal on probleem ka turu küpsuses – Eestis on häid veebidisaini, internetiturunduse ja sotsiaalmeedia spetsialiste, kuid vähe inimesi, kes suudavad üles ehitada seose interneti võimaluste ja äristrateegia vahele. Strateegilise vaate puudumine kummitab seejuures võrdselt nii erasektorit kui avalikku sektorit ning on suurema osa ebaõnnestunud internetiarenduste põhjus. Vältimaks ressursside raiskamist pealiskaudselt läbimõeldud arendustele, on ettevõtted internetiarendustest tagasi tõmbunud. Seisak paistab silma ka veebipildis – viimased 6-7 aastat on hüppe teinud Eestis vaid üksikud e-teenused ja internetilahendused, suurem osa läbimurdest jääb paraku juba kümne aasta tagusesse aega.
    Kolmas probleem on teenuste keerulisus ehk lihtsa ja mugava kasutajakogemuse puudumine. Ilusa veebidisaini loomine on vaid lihtsa teenuse pealmine kiht ning ei aita lõpptulemusele kuigi palju lähemale. Enne välise kihi ilustamist peab teenus muutuma lihtsaks ja arusaadavaks juba ettevõtte sees. Funktsionaalsused peavad võimalikult vähe tekitama täiendavat teeninduskoormust nii klientidele kui ettevõttele. Eesti kliendid eelistavad teenuste kasutamisega ise hakkama saada, nende jaoks on vaev helistada infotelefonile või minna kontorisse. Seda näitavad hästi e-tuludeklaratsioon või elektrilepingute sõlmimine vabaturu tulekul.
    Interneti eelistamine muudele kanalitele eeldab, et kasutajaga kõneldakse lihtsas keeles, tooted on üles ehitatud liigseid detaile vältides ning teenuse kasutamine ei takerdu ootamatuste tõttu. Pärast „Sõlmin lepingu“ nupule vajutamist peab leping ka päriselt sõlmitud saama. Suurimaks takistuseks lihtsuse teel on Eesti ettevõtete kramplik püüe teenuse pakkumisel kinni hoida ettevõtte sisemisest loogikast ja sõnavarast ning teenindusprotsess ehitada üles lähtuvalt ettevõtte sisesest hierarhiast.
    On kaks peamist teed interneti kasutamisel murrangu saavutamiseks – esiteks pöörata enam tähelepanu ettevõtte sisemisele arendamisele ja lihtsustamisele ning teiseks panustada rohkem spetsialistidesse, kes ettevõtte sisemuse, internetistrateegia ning kasutajakogemuse suudavad uueks luua. Investeering arengusse teenib ennast kuhjaga tagasi.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Bercman hakkab Tallinna börsilt järjekordselt raha kaasama 20% uutest aktsiatest märgib juhatus
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi president: majanduslanguseni tuleb käia veel märkimisväärne tee
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Nõukogu loodab Eesti Energia uue juhi valida poolesaja kandidaadi seast
Eesti Energia uueks juhiks kandideeris avaliku konkursiga 27 inimest, kellele lisanduvad sel nädalal personalifirma sihtotsinguga leitud kandidaadid, ütles riigifirma nõukogu esimees Anne Mere.
Eesti Energia uueks juhiks kandideeris avaliku konkursiga 27 inimest, kellele lisanduvad sel nädalal personalifirma sihtotsinguga leitud kandidaadid, ütles riigifirma nõukogu esimees Anne Mere.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Majanduse aeglustumise tõttu langevad ülemaailmsed transpordikulud
Konteinerite transpordikulud on kogu maailmas langemas, kuna merekaubandust pandeemia ajal vaevanud kitsaskohad taanduvad kiiresti. Langus võib aidata vähendada inflatsiooni ja anda signaali nõudluse aeglustumisest maailmamajanduses.
Konteinerite transpordikulud on kogu maailmas langemas, kuna merekaubandust pandeemia ajal vaevanud kitsaskohad taanduvad kiiresti. Langus võib aidata vähendada inflatsiooni ja anda signaali nõudluse aeglustumisest maailmamajanduses.

Olulisemad lood

250 miljoni euro saatus: koroonalaene saanud ettevõtetest on paar pankrotis, osa maksuvõlas Sokifirma Suva andis sisse saneerimistaotluse
Ettevõtjad peavad KredExi antud koroonalaene elupäästjaks, teisalt on osa laenu saanud ettevõtjad kas maksuvõlas, saneerimisel või suisa pankrotis.
Ettevõtjad peavad KredExi antud koroonalaene elupäästjaks, teisalt on osa laenu saanud ettevõtjad kas maksuvõlas, saneerimisel või suisa pankrotis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.