Leebe kohtuotsus nõuab tublimat järeltööd

Artikkel

- Arvamused
- 11. juuli 2014 kell 5:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leebe kohtuotsus nõuab tublimat järeltööd
Maksupettur Oleg Belokrõlovile määratud kokkuleppekaristus riivab ausate ettevõtjate õiglustunnet ning maksuameti eesmärk peaks nüüd olema kogu kahju petturitelt välja nõuda.
Kohus ei oleks saanud sundida maksupettur Oleg Belokrõlovit kohtuotsust kuulama tulema trollibussi või jalgrattaga. Tema saabumine valge Bentleyga tõi aga veelgi paremini esile nördimuse selle üle, kui leebe karistus järgnes suuremahulisele käibemaksupettusele.
Äripäeva hinnangul riivab Oleg Belokrõlovile määratud kokkuleppekaristus selgelt ausate ettevõtjate ja ühiskonna õiglustunnet. Maksuameti eesmärk ei saa nüüd olla vähem, kui kogu maksukahju petturitelt välja nõuda.
Maksuamet avastas möödunud aastal kümnete variisikute ja -ettevõtetega käibemaksu suurpettuse, mille tulemusena jäi riigile laekumata üle 30 miljoni euro. Kelmid võeti vahele ja mõisteti süüdi. Rahalise karistusena pidi pettust organiseerinud Belokrõlov tasuma umbes 6,5 miljonit eurot ehk ligi veerandi tekitatud kahjust. Lisaks pääses ta kokkuleppeotsuse kohaselt tingimisi vangistusega, olles juba istunud 107 päeva vahi all.
Põhja prokuratuuri arvates on karistus piisavalt karm. Nimelt polevat kriminaalmenetluse otsene eesmärk olnud maksutulude ja -võlgade sissenõudmine, vaid kuritegude avastamine ja tõestamine ning süüdlaste karistamine. Tõsi, sellega saadi hakkama, ent nii suuremahulise pettuse puhul võinuks ka karistus olla suurem. Päevast päeva ausalt makse tasuvate ettevõtjate pahameel on arusaadav. Nii kergelt pääsemine ei tule ettevõtluskeskkonnale kasuks ning see ei heiduta ka maksupettureid. Jääb vaid üle loota, et kuritegeliku hõlptulu teenimise eeskuju antud juhul ei ole nakkav.
Võimalik, et prokuratuur lähtus antud juhtumi puhul loogikast, et parem praegu varblane peos kui hiljem tuvi katusel. Kogu summat kokkuleppega nõudma hakates oleks võinud järgneda hoopis aastaid protsessimist ja kohtuskäimist, mille lõpptulemus teadmata. Ning võimalus, et ei saada kätte seda veeranditki kahjusummast. Prokuratuuri teatel pole riik kokkuleppe kohaselt loobunud maksukahju sissenõudmisest. Samas pole ju sugugi kindel, kas ja kui suurel määral see õnnestub.
Ettevõtjate kõrval on küllap pettunud ka maksuamet. Kuna Belokrõlovi maksupettus suudeti lõpuni läbi uurida, oleks see võinud kohtuotsuses tõhusamalt kajastuda. Sama tendentsi jätkudes võib muidu tekkida suhtumine, et mis neist pettustest ikka nii põhjalikult uurida, kui järgnev karistus on leebe. Usutavasti siiski nii ei lähe ning uurimine tuleb kasuks maksuvõla edasisel väljanõudmisel. Väljanõudmisest loobumine oleks maksuamet poolt kindlasti ebaõiglane käitumine kõigi ausate ettevõtjate suhtes. Raha kättesaamine annaks aga selge sõnumi, et amet võtab petturlusega tegelemist lõpuni tõsiselt.
Ettevõtjate nördimust suurendab seegi, et kokkuleppega enam kui 20 miljonist eurost (esialgu) loobuv riik kuhjab samal ajal maksutulude kasvatamiseks kohustusi juurde kõigile ettevõtjatele. Võrdluseks võib tuua, et 20 miljonit on umbes sama suur summa, nagu valitsus plaanib saada maksulisa poole aastaga seeläbi, et kõik ettevõtjad peavad hakkama edaspidi deklareerima 1000euroseid arveid. Seega üks petturjõuk versus kõik ettevõtjad. 1,3 Belokrõlovi mõõtu suurpettuse avastamine ja kahjude täie rauaga sissenõudmine aastas oleks võinud meid sellest 1000euroste arvete jamast säästa, rehkendab siinkohal küllap nii mõnigi ettevõtja.
Autor: 1185-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum