Tabatud pettur tõstis maksulaekumist 40%

Esimese viie kuuga on laekunud üle 22 miljoni euro ehk 40% rohkem käibemaksu kui mullu samal ajal.

Selle aasta maiks oli vedelkütusealase registreeringuga ettevõtete käibemaksu laekunud 77,3 miljonit eurot. Mullu samaks ajaks oli makse tasutud 55,2 miljoni euro eest. Maksuameti peadirektor Marek Helm nimetas 2013. aastat nn Belokrõlovi aastaks, mil kütuseettevõtted hakkasid tegema tehinguid ka väärismetallidega ja viisid näiliste tehingutega käibemaksukohustust alla. 

Nimelt avastas maksuamet möödunud aasta kümnete variisikute ja –ettevõtetega käibemaksu suurpettuse, mille tulemusena jäi riigile laekumata üle 30 miljoni euro. Kelmid võeti vahele ja mõisteti süüdi. Karistusena pidi pettust organiseerinud Belokrõlov tasuma umbes 6,5 miljonit eurot ehk veerandi tekitatud kahjust. Kahju pole maksuamet tagasi veel saanud.

Nüüd, kus suurpettus avastatud, on Helmi sõnul kütusesektori käibemaksulaekumises pilt taas selline nagu peab – mahud  ja maksulaekumised on korras, kusjuures tarbimine on suuresti sama mis mullu.

Karmim kontroll. Maksuameti teatel on eelmise aasta lõpust kütusesektoris tehtud põhjalikumat kontrolli kui mullu, mistõttu on turg enam korrastunud ja pettuste maht vähenenud. Sama trendi jätkumist oodatakse ka järgmises kvartalis.

Eelmise aasta esimese viie kuu käibeandmetes kajastus 17 riskantse staatusega ettevõtet, kes kajastasid käibemaksudeklaratsioonil kogumüüki 110 miljonit eurot. Nende ettevõtete tegevus reeglina 2013. aasta jooksul erinevatel alustel peatati. Maksuvaba käibeta on kütusesektoris esimeses kvartalid võrreldes eelmise aasta sama ajaga langenud 223 miljoni euro võrra ehk 22%.

Majandustegevuse registri (MTR) registreeringute järgi oli eelmise aasta esimeses kvartalis  kokku 209 erinevat kütusekäitlejat. Sellel aastal samal ajal oli neid 199.

Pettused jätkuvad. Kütusemüüja Alexela Oil tegevjuht Ain Kuusik on aga veendunud, et käibemaksupettused pole veel välja juuritud. „Endiselt on turul musta kütust ja maksuvabad partiid laekuvad. Oleme seda teavet nii õliühingule kui ka tollile edastanud,“ ütles ta. Kuusiku sõnul on Alexela kütuse sisseostuhinnad head ja konkurentsivõimelised, ent ometigi jäävad nad hangetel kolmandaks või neljandaks. See näitab Kuusiku arvates selgelt,  et pettused jätkuvad, sest suudetakse pakkude ebareaalselt odavat hinda.

Belokrõlovi suurpettus ja karistuse leebus on Kuusiku sõnul ärritav. „Uskumatu, mis Eestis toimub,“ ütles ta. Tema sõnul tuleks maksupettuste tuvastamise kiirendamiseks alustada sellest, et kõikidel kütuseettevõtjatel oleks kohustus avalikustada kõik oma hankepartnerid. Osad ettevõtted avalikustaksid Kuusiku ütlust mööda partnerid poole kuni kahe tunniga, teised hakkaksid keerutama. See aga näitaks juba ilmselgelt, et kusagil toimub midagi kahtlast.

Kuusik lisas, et iga kord, kui võetakse vastu uus karmistav seadus, et käibemaksupettusi vähendada, mõeldakse välja uusi petuskeeme. Käibemaksupettuseid nimetab ta suureks probleemiks kogu Euroopas. „Ja siis loeme lehest, kuidas on riigilt välja petetud 30 miljonit eurot ja et valitsus loodab autode käibemaksuseadusega 40 miljonit eurot tagasi saada. Kuidas saab ettevõtjal selle peale pulss mitte üles minna?“ küsis ta.

Neste peadirektor Ivar Kohv märkis, et Belokrõlovi tabamine on üksikjuhtumina äärmiselt positiivne, ent petturid pole turult kuhugile kadunud. „Belokrõlovi karistuse leebus annab petturitele pigem hoogu juurde,“ märkis ta, lisades, et Neste andmetel liigub taas turul kaupa, mille hind tekitab küsimusi. Maksuameti tõhusamat tööd on Kohvi sõnul küll märgata, ent ka pettuste skeemid on muutunud keerulisemaks ja ka rahvusvahelisemaks. 

Olerex: ettevõtted on ausamad. Olerexi tegevjuht Piret Miller  ütles, et kõik turuosalised püüavad pidevalt saada konkurentsieelist ja kindlasti püütakse seda ka edaspidi nii ausal kui ka ebaausal teel saada. „Selle vastu ei saa,“ märkis ta.

Miller märkis, et petuskeemid pole aga omased ainult kütusesektoris. „Kütuse puhul on lihtsalt mahud suured ja sellest tulenevalt „võidud“ samuti suured,“ ütles ta. Maksuameti tööd peab Miller tõhusaks. Samuti on tema sõnul muutunud kultuur – inimesed ja ettevõtted on üha ausamad, sest keegi ei taha kogeda ebavajalikku stressi.

Belokrõlovi suurpettus, nagu ka kõik konkurente puudutav mõjutab Milleri sõnul Olerexi majandustegevust alati, kuid mitte liiga oluliselt. „Peamiselt tuleb ikka ise tubli olla. Edu tagavad head ideed ja pikaajaline töökus,“ märkis ta.

Erinevalt teistest suurtest kütuse jaemüüjatest pole Olerex soovinud avaldada kõiki oma kütusetarnijaid. Äripäev on viimastel aastatel korduvalt kirjutanud, et Olerexi tarnijate hulgas on olnud arvatavaid maksupettureid. Konkreetsete kahtlaste tarnijate ilmsikstulekul on Olerexi esindaja minevikus ka vabandanud, kuid tarnijate infot hoiab ettevõte endiselt saladuses.

Deklareeritud kogumüük (maksuvaba käibeta) on kütusesektoris esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga langenud 223 miljoni euro võrra ehk 22%. Sellest 110 miljonit ehk 49 protsenti on seotud siis probleemsete äriühingute tegevuse lõpetamisega 2013. aastal. Eesti-sisene müük (maksuvaba käibeta) on langenud 65 miljoni euro võrra ehk 11%,sh kauba ühendusesisene käive on langenud 55 miljoni euro võrra ehk 73%.Kauba eksport on langenud ligi 15 miljoni euro võrra ehk 82%,sellest 0% määraga maksustatavad tehingud (v.a kauba ühendusesisene käive ja eksport) on langenud ligi 121 miljoni euro võrra ehk 39%.Eesti-sisene müük esimeses kvartalis on võrreldes mullu sama ajaga langenud 65 miljoni euro võrra ehk 11%.Käibemaksu tasumise kohustus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 10 miljoni euro võrra ehk 29%.Käibemaksu on esimese viie aastaga laekunud 40% rohkem kui mullu samal ajal.Allikas: maksuamet