• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuseadused apteegikaubaks?

    Maksuvaba miinimumi tõus kümne euro kaupa ei ole reaalne lahendus ei inimestele ega majandusele, leiab advokaat Villy Lopman

    IRLIi uut tüüpi maksuvaba tulu mõte on langenud keerulisele pinnasele. Olemuselt ligimesearmastusele rajanevat ettepanekut on tervitatud viisil, mis on kahtluse alla seadnud maksuvaba miinimumi idee mõttekuse tervikuna.
    Kui üldiselt arvatakse, et paragrahvide kirjutamisega inimesi ei muuda, siis maksuseadustele omistatakse müstilisi võimeid. Mõningates arvamustes kirjeldatud maksumuudatuste psühhotroopsete mõjudega tutvudes võiks isegi küsida, miks maksuseadusi üksnes apteekides ei müüda.
    Tänaseni ei ole teaduslikult üheselt tõestatud, kas ja kui täpselt maksud mõjuvad. Seega tähendab aktuaalne kirglik analüüs rohkem uskumuste ja arvamuste tutvustamist ja vähem lõplikku tõde valgustavat debatti.
    Aga enne 500 euro idee kaotajana kojusaatmist tuleks alustada sellest, miks on üldse maksuvaba tulu vajalik. Maksuvaba tulu mõte on kaitsta inimväärikust ja välistada maksustamisest see raha, mis on kaasaegses ühiskonnas inimväärseks eluks minimaalselt vajalik.
    Täpsemalt saab riik maksustada enda kodanikke alates sellest summast, mis jääb üle pärast esmavajaduste rahuldamist. Inimväärikusega on samuti hõlmatud vabadus rahuldada vajadused enda teenitud rahaga, mitte maksta raha esmalt riigile ning seejärel kirjutada eri ametitele taotlusi ja loota riigi armule sama raha tagasi küsimisel.
    Maksudega seonduv ei ole raamatupidamisliku tehnika või suva küsimus. Maksuseadused tuginevad põhiseadusega kaitstud väärtustele. Seega ei ole küsimus selles, kas maksud peaksid arvestama madalapalgalistega või mitte.
    Täna on maksuvaba tulu 144 eurot kuus, uuel aastal on see 154 eurot. Õiguslikult on vägagi küsitav, kas nimetatud summades kehtiv maksuvaba miinimum vastab ikka põhiseadusest tulenevatele nõuetele. Kui palju esmavajadusi jääb rahuldamata, sest riik võtab osa raha maksudena ära?
    Siin tuleb näiteks arvestada veel sellega, et enamus ametkondi on kättesaadavad vaid internetis või Tallinnas. Seega eeldab isegi toetuse küsimine teatud investeeringuid sõidupileti, telefoni või arvuti ostmise näol.
    Kokkuvõttes on küsimus vaid selles, kuidas aidata madalapalgalisi ka tegelikult ja teha seda majanduslikult jätkusuutlikul viisil. Maksuvaba miinimumi tõus kümne euro kaupa ei ole reaalne lahendus inimestele ega majandusele. Parim selgub vaidluste lõpus. Seega jätaks eesriide avatuks ja vaataks, äkki koorub debatist midagi uut või suurt. 
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Trumpi meediaaktsia teeb börsil muljetavaldavaid hüppeid
Eile Donald Trumpi uue meediafirmaga liitumisest teatanud DWAC jätkab täna Nasdaqil trallitamist, hüpates kümneid protsente üles ja alla.
Eile Donald Trumpi uue meediafirmaga liitumisest teatanud DWAC jätkab täna Nasdaqil trallitamist, hüpates kümneid protsente üles ja alla.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.