Eesti majanduskeskkond võib veel Läti-Leedu omast parem olla, kuid ettevõtja lähtub kuluefektiivsusest, kirjutab Nixori tegevjuht Imre Reinson.
Tootmine otsib kohta, kus tootmissisendid on võimalikult väikesed. Ilmselt on see olnud nii PKC kui ka Fazeri otsuste üks ajendeid tehaste üleviimisel ja tootmise restruktureerimisel.
Kas kolimine lõunanaabrite juurde räägib meie majanduskeskkonna halvenemisest, sellel küsimusel ei ole ühest vastust. Eesti majanduskeskkond võib endiselt olla kokkuvõttes parem kui Lätis ja Leedus. Meie Leedu ettevõtte juht ütleb, et Leedu ajakirjanduses seatakse Eestit alati eeskujuks, põhiliselt tänu sellele, et siin on kiiremini vajalikud otsused tehtud.
Meie siin näeme asju teisiti. Näeme, et leedulaste ostujõud on suurem, ja kurdame, et me pole ikka veel Soomele järele jõudnud. Ent kui seame eesmärgiks oma edukuse võrdlemise Skandinaavia maadega ja teeme seda ühekülgselt, pidades silmas vaid töötasu, siis selle põhjal hinnatud edukus tähendab teiselt poolt vaadates meie konkurentsivõime langust. Mida rohkem tahame Soomele järele jõuda, seda suurem on konkurents. Kui sama töö saab osta odavamalt, siis omaniku tulu maksimeeriv ettevõtja seda tavaliselt ka teeb.
Ettevõtlus- ja töökultuuri on erinevused on suuremad kui majanduskeskkonna omad. Eestis on töötajate initsiatiiv ja tahe ise midagi otsustada ja teha enamasti suurem, lõunanaabrite hulgas on rohkem inimesi, kellele meeldib täita käske ja korraldusi. Seegi võib olla üheks ajendiks, miks ettevõtted kolivad lõuna poole rutiinsema iseloomuga töökohti, nagu neid tootmissektoris on.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!