Jaapani keskpanga helde kingitus

Jaapan on juba mitu aastat näinud vaeva, et 1990ndatest alguse saanud deflatsioonikeerisest ehk hindade langusest end välja rabeleda. 2012. aasta lõpus peaministriks saanud Shinzo Abe majanduskasvu eesmärgiks oli 2protsendiline inflatsioon. See tähendas, et kasutusele tuli võtta erinevaid stiimulmeetmeid, nagu näiteks rahatrükk ja maksude tõstmine. Turgudel nimetati taolist lähenemist ka kui „Jaapani eksperimendiks”, kuna selle sarnast pole veel varem tehtud.

Reedel tõusis Jaapani börsiindeks Nikkei peaaegu 5 protsenti pärast seda, kui Jaapani keskpank suurendas enda stiimulprogrammide mahtu. 31. oktoobril esitatud teate järgi suurendab keskpank enda aastast Jaapani võlakirjade ostmise programmi suurust 50 triljonilt jeenilt 80 triljoni jeenini, Jaapani börsil kaubeldavate fondide (ETF) ostmise programmi tõsteti 1 triljonilt jeenilt 3 triljoni jeenini ning Jaapani kinnisvarafondide ostu mahtu tõsteti 30 miljardilt jeenilt 90 miljardi jeenini. Kokku 581 miljardi euroni.

Jaapani börsile andis hoogu juurde ka Jaapani ja ühtlasi maailma suurim pensionifond, mis teatas, et tõstab kodumaiste aktsiate osakaalu 12 protsendilt 25 protsendini.

Nii pensionifondi, kui ka keskpanga suuremad stiimulmeetmed tulid kaks päeva pärast seda, kui USA Föderaalreserv lõpetas enda võlakirjade ostmise programmi, millega kuue aasta jooksul on Ameerika majandusse pumbatud üle 3 triljoni dollari. Erinevalt Jaapanist, hindab Föderaalreserv USA majandust piisavalt tugevaks, et lõpetada tugiostud.

Jaapani keskpank võis oma käigu teha selleks, et peletada kõiki kahtlusi saavutamaks oma 2 protsendiline inflatsioonieesmärk. „Me arvame, et põhieesmärk on peletada kõiki hirme, saavutamaks eesmärk. Tehakse kõik, et saavutada edu, milleks on 2protsendiline inflatsioon. Isegi jaapanlased, kes kahtlevad Abenomicsis (Jaapani peaministri majanduspoliitika), ja kui see ei vähenda kahtlusi, siis ma ei tea, mis veel võiks seda teha,” ütles Rogers Investment Advisorsi juht Ed Rogers CNBC-le.

Reedel peetud pressikonverentsil rõhutas Jaapani keskpanga juht samuti inflatsioonieesmärgi olulisust. „On väga tähtis, et Jaapani keskpank pühenduks hinnaeesmärgi saavutamisele. Ei tee just palju head, kui ainult öelda, et inflatsioon tõuseb kunagi 2 protsendini,” ütles keskpanga juht Haruhiko Kuroda.

Kuigi Abenomicsi eesmärgiks on deflatsioonist väljumine, ei pruugi inflatsioon panna inimesi rohkem kulutama. Tokyo kesklinnas väikest riietepoodi omav Kazue Shibata ütles Reutersile, et keskpanga inflatsioonieesmärk tähendab, et inimestel peab kõrgemate hindade juures ka rohkem raha taskus olema. „Kui hinnad tõused, ei pruugi inimesed nii enam palju osta,” ütles ta.

Hindade langus on tarbijatele hea, kuid Jaapanis võib see näidata ka üldisemat rahvastiku trendi. „Meie rahvastikuarv väheneb, tootmine on languses ning me ei näe kuskilt uuendusi. Me kaotame võimsust võrreldes teiste riikidega,” ütles Tokyos töötav raamatupidaja Yohei Tanaka, kelle palk pole alates Shinzo Abe võimule tulekust peale 2012. aasta lõppu tõusnud. „Ma ei arva, et praegu oleks aeg majandus inflatsiooni viia. Ma ei arva, et inflatsioon oleks lõpplahendus, deflatsioon teataval moel oleks hea,” lisas ta. Tanaka väljendab paljude jaapanlaste muret, kes sooviks koos inflatsiooni kasvuga näha ka palkade tõusu, tootmise kasvu ning stabiilset pensionisüsteemi.

Eelmised tugiostude suurendamised on näidanud, et Jaapani börs küll rallib uudise peale, aga Jaapani fond EWJ pole sellest erilist tuge saanud. Seetõttu müüs investor Toomas pärast reedest ligi viieprotsendilist rallit fondi maha.

Mõni nädal tagasi oli New Yorgi börsil kauplev EWJ üle 10 protsendi miinuses, kuna USA aktsiaturgudel toimus korrektsioon. Investor Toomas müüma ei rutanud, vaid ootas seni, kuni hind jõuaks soetushinna lähedale.

EWJ oli Toomase portfellis üks nõrgema esitusega osakuid ja seda vaatamata globaalsete aktsiate tõusule. Fond ise liigub Nikkeiga sarnaselt, aga seda on mõjutanud ka jeeni kursi nõrgenemine.  

Eelmises kuukokkuvõttes kirjutas investor Toomas, et tahaks EWJ fondist vabaneda. Nüüd avanes see võimalus. Reedel, pärast Nikkei börsi ligi 5 protsendilist rallit müüs Toomas kõik 550 fondi osakut maha, hinnaga 12,01 dollarit osak. Kokku oli tehingu suurus pisut üle 6000 dollari. Tehinguga jäi Äripäeva väljamõeldud, kuid päris rahaga investeeriv tegelane nulli, mis on arvestades fondi kõikumist ja üle aasta olnud olematut tootlust üsnagi hea.

Jaapanisse sai investeeritud 2013. aastal, kui loodeti osa saada Abenomicsi majanduselavdamise paketist, tänu millele oli Jaapani börs üks suurima tootlusega börse maailmas. Paraku on Jaapani börs ja jeeni kurss liikunud vastupidises suunas ning dollarite eest ostetud fond pole seetõttu tootlust näidanud.

SKT: 4,9 triljonit dollarit

Rahvaarv: 126,6 miljonit

Keiser: Akihito

Peaminister: Shinzo Abe

Töötuse määr: 3,6%

SKT elaniku kohta 40 000 dollarit

Jooksevkonto puudujääk: 2,7 miljardit dollarit

II kvartali SKT: -1,8%