Pankade kasumid kasvasid mühinal

Nii teatas Põhjamaade suurim pank Nordea, et esimeses kvartalis kasvas nende kasum tänu teenustasude tõstmisele ja laenukahjude vähenemisele aastaga 30%. Taani suurima panga Danske kasum tegi aga samal ajal lausa 73% hüppe.

„Esimes kvartalis klientide aktiivsus kasvas ning olime ise edukad uute ärivõimaluste leidmisel,“ kommenteeris tulemusi Nordea panga tegevjuht Christian Clausen.

Edu üle rõõmustas ka Danske panga juht Thomas Borgen, kelle sõnul oli tarbijate aktiivsus aasta esimestel kuudel samuti kõrge. „Kuigi keskpanga negatiivsed intressimäärad on pannud meie intressitulud tugeva surve alla, siis laenumahud kasvavad enamikel turgudel ja uute klientide sissevool on hea,“ lisas juht.

Kuigi möödunud aasta lõpus hoiatasid kõigi Põhjamaade pankade juhid keskpankade negatiivsete intressimäärade laastava mõju eest pankade tulemustele, pole tulemuste langusest veel märkigi. Tundub, et tulu teenustasudelt on aidanud intressitulude vähenemist edukalt kompenseerida. Rootsi keskpank langetas möödunud kuul peamise baasintressimäära -0,25%-le, kuna riik on hädas inflatsiooni turgutamisega. Taani keskpank on viinud hoiuse intressimäära -0,75%-le, et kaitsta oma valuutat.

Clausen viitab aruandes, et intressimäärade langusel on ka teine külg: „Erakordselt madalad intressimäärad rõhuvad ühelt poolt meie oma intressimarginaale, kuid tekitavad teisalt uut nõudlust meie teiste toodete ja teenuste järele.“ Tema sõnul kasvatab turgudel suurenenud volatiilsus nõudlust panga riskijuhtimise lahenduste järele, mida kasutavad suured ärikliendid. Lisaks näeb ta jätkuvalt tugevat nõudlust säästmise ja investeerimistoodete järele kõikjal Euroopas. 

Kuigi Nordea intressitulud vähenesid esimeses kvartalis aastaga 5%, siis kerkis tulu teenustasudelt pea 8%. Nõnda suurenes panga kogutulu kümnendiku võrra 2,7 miljardile eurole. Danske panga puhas intressitulu aga hoopis kasvas aastaga 3% ning tulu teenustasudelt tõusis 19%.

Möödunud kvartalis süngeid prognoose teinud Swedbanki juht Michael Wolf võib samuti veid kergendatult hingata, sest panga tulemused ületasid analüütikute ootusi. Swedbanki esimese kvartali puhaskasum ulatus 4,32 miljardi Rootsi kroonini (463 miljonit eurot) võrreldes Bloombergi küsitletud analüütikute prognoositud 4,18 miljardi krooniga. Aastane kasv oli 14%.

Kuigi Rootsi panga intressitulud ja teenustasude tulud olid languses, suudeti kogutulisid siiski 3% kasvatada. „Meie kliendid on jätkuvalt aktiivsed ning laenud kasvavad stabiilselt,“ kommenteeris Wolf kvartalitulemusi. Samas rõhutas ta, et kuna kasumlikkus satub negatiivsete intressimäärade tõttu surve alla, siis tõuseb kulude kärpimine veelgi enam fookusesse. Juhi sõnul pole pank veel pidanud negatiivsetest intressimääradest tulenevat mõju oma klientidele üle kandma. Samas hoiatas ta taas, et seda on võimalik teha vaid tänu kulude vähendamisele.

Ainus suur Põhjamaade pank, mille kogutulud ja kasum esimeses kvartalis aastaga langesid, oli SEB. Samas ületasid panga tulemused siiski analüütikute ootsusi. Aastaga langes SEB kogutulu 9%, 1,24 miljardile eurole. Puhaskasum kukkus samal ajal 18%, 0,5 miljardile eurole. Kahanenud intressitulu ja teenustasusid aitas kompenseerida laenukahjumi vähenemine 39% võrra.

SEB juhi Annika Falkengreni sõnul on praegu tegemist erakordse ajaga, mille kohta pole ajalooõpikut võtta. Tema sõnul peab suure volatiilsuse ja tõusvate aktsiaturgudega olukorras olema ettevaatlik. Samas lisas ta sarnaselt Clausenile, et klientide nõudlus riskimaandamise, -juhtimise ja pikaajalise säästmise vastu on tõusnud. Lisaks näitavad nii institutsionaalsed kui ka erakliendid Falkengreni kinnitusel kasvavat huvi aktsiaturgude vastu. See omakorda kasvatab nõudlust nõustamisteenuse järele.

Kuna pole teada, kui kaua negatiivsete intressimääradega keskkond kestab, siis jäävad pankade juhid tuleviku suhtes ebakindlaks.

Nii kinnitas näiteks Danske juhtkond, et hoolimata üllatuslikult suurest kasumihüppest aasta alguses, ei kavatse pank muuta oma kasumiprognoosi. Aasta kokkuvõttes teenib pank juhtkonna hinnangul endiselt 14 miljardile Taani krooni kasumit.  „Jätame oma väljavaate samaks, hoolimata sellest, et esimese kvartali tulemused ületasid meie ootusi,“ kinnitas Borgen. „See otsus baseerub kolmel teguril: Taani keskpanga intressimäärad on jätkuvalt ebastabiilsed, majanduskasv on endiselt aeglane ja tarbijate aktiivsus finantsturgudel on ka tulevikus ebakindel,“ lisas ta.

Swedbank kavatseb jätkata varem avalikustatud plaaniga kärpida kogukulud 2016. aastal 16 miljardile Rootsi kroonile. Nordea lubas teatada oma uued eesmärgid aastateks 2016-2018 mai lõpus Londonis.