• Jaga lugu:

    Investor Toomas: ostsin Tallinna Vee aktsiaid

    Investor Toomas ostis Tallinna Vee aktsiaid.Foto: Anti Veermaa

    Vaadates tänast börsi reaktsiooni ja arvestades prisket veefirma dividendi, otsustasin teha pikaajalise investeeringu ning osta Tallinna Vee aktsiaid.

    Eelmisel nädalal, 5. juunil, langetas Tallinna halduskohus otsuse, millega jäeti rahuldamata Tallinna Vee esitatud kaebus tariifivaidluses konkurentsiametiga. Kohus põhjendusi ei öelnud, vaid avaldab need pärast ametliku teate esitamist otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise soovi kohta.
    Tallinna Vee aktsia hind reageeris sellele rohkem kui 7protsendilise langusega ning sel hetkel lõid mul silmad särama. Kuna täna kaubeldakse veel viimast päeva aktsiatega, millel on õigus dividendile 2014. majandusaasta eest (cum-dividend), siis otsustasin antud langust ära kasutada. Homme, 9. juunil ostetud aktsiad ei oma enam õigust dividendile (ex-dividend).
    Kuna Tallinna Vesi on stabiilne dividendimaksja, siis otsustasin, et võiks veefirmasse investeerida ja ostsin 1400 Tallinna Vee A-aktsiat. Iga aktsia eest maksin 14,5 eurot ning kogu aktsiapaki eest 20 300 eurot. Swedbanki vahendusel tehtud tehingu teenustasu oli 20,3 eurot. Korralduse tüüp oli limiitorder.
    Üks peamisi põhjuseid, miks Tallinna Vee aktsiaid ostsin, oli kindlasti dividend. Ettevõte maksab eelmise aasta eest dividende 0,9 eurot aktsia kohta. Dividenditootluseks teeb see 6,2 protsenti. Arvestades seda, et mul on 1400 aktsiat, saan 1260 eurot dividende. Sellega tõuseb Tallinna Vesi ka suurimaks dividendimaksjaks minu portfellis. Varem oli selleks Norra lõhekasvataja Leroy Seafood, kellelt ootan dividende 1020 eurot.
    Pilt läks mõnevõrra ähmasemaks
    Tallinna Vesi ja konkurentsiamet on tariifivaidluse vägikaigast juba aastaid vedanud. Kumbki väidab, et just temal on õigus. Enne tänast aktsiakrahhi oli veefirma aktsia aasta algusest tõusnud 19 protsenti ja mulle tundus, et investorid on lootnud vaidlusega ühele poole jõuda. Samas arvan, et pikaajalisel investoril tasuks ära kasutada selliseid olukordi, kus emotsioonid löövad lõkkele.
    Kuid reedel langetatud kohtuotsus muutis selle lootuse pisut hägusemaks, mis samas ei tähenda, et midagi lõplikku oleks juhtunud. Tallinna Vee juht Karl Heino Brookes kinnitas, et ettevõte vaidlustab esimese kohtuastme otsuse Tallinna ringkonnakohtus ning 5. juunil tehtud otsus ei ole lõplik.
    Mida ootan Tallinna Veelt? Eelkõige tahaks, et aktsiahind jätkaks sama stabiilset kasvu nagu viimased pool aastat. Kuna ettevõtte dividend on seotud inflatsiooniga, siis pole ka suurt ohtu, et dividend hakkaks kukkuma. Eelmisel aastal Eestis hinnad langesid, kuid dividend püsis paigal. Samas lugedes Eesti analüütikute arvamusi, võib deflatsioon Eestis nüüd läbi olla.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Maailma suurima puuviljafirma taastulemine börsile läks lörri
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Teeni 200 000 eurot, tuleb kõigest rahandusministri isa võlg sisse nõuda
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.