Kas nafta hinnad on põhja selja taha jätnud?

Brenti toornafta hind kukkus eelmisel nädalal alla 45 dollari barrelist – seda pole juhtunud 2009. aastast saati. Morgan Stanley ja Chartered Plc aga ütlevad, et naftaturu olukord on mitme indikaatori põhjal viimastel nädalatel stabiliseerunud või isegi tugevamaks muutunud. Hiina, kes on maailmas tarbimiselt teisel kohal, jätkab sel aastal ostmist, et oma reserve täita, teatas Goldman Sachs.

„Naftaturu põhinäitajad ei ole tugevad, aga turu füüsiline olukord ei õigusta hindade järjepidevat nõrkust,“ ütles Morgan Stanley analüütik Adam Longson. „Viimase aja surve naftaturul on pigem finantsiline kui füüsiline.“

Indeks, mis mõõdab toorainete tootlust, kukkus eelmise nädala esmaspäeval madalaimale tasemele alates 1999. aastast. Investoritele tekitab muret Hiina aeglustumine – riik on maailma suurim toorainete importija. Sealne nõudluse vähenemine sunnib tootjaid pakkumist kõvasti vähendama. Brenti toornafta on alates maist kukkunud ligi 30 protsenti. Eelmise nädala lõpus taastus hind põhjast jõuliselt ja tõusis üle 15 protsendi.

brent toornafta | Create infographics

Erinevate futuurtehingute hinnavahed on vähenenud, samuti on muutunud teatud viisil piirkondade nafta hinnatasemete suhted. See viitab asjaolule, et viimati toimunud hinnalanguse taga on maailma rahavood, mitte füüsiline naftaturg, ütles Morgan Stanley.

„See on vägagi makromajandusest tingitud ja fookus on Hiina majandusel," ütles Standard Charteredi toorainete uurimisrühma juht Paul Horsnell. „See ei baseeru nõudluse ja pakkumise vahekorral.“

Oktoobrikuu ja aasta aja pärast aeguvate futuuride hinnavahe pole piisavalt suurenenud. See ei viita kuidagi sellele, et maailmal ei ole naftat kuskile enam panna, ütles Longson. Hinnavahe oli jaanuaris rohkem kui 11 dollarit, eelmise nädala teisipäeval aga 6 dollarit. See tähendab, et pakkumise ülejääk on täna väiksem, kui aasta aega tagasi, nentis Horsnell. 

Brenti ja Dubai toornafta hinnavahed on praegust kuud arvestades mitme aasta väiksemad, selgub Morgan Stanley andmetest. See näitab, et Aasias on tugev nõudlus Lähis-Ida naftale, ütles Longson. Tema sõnul on ka näiteks Lääne-Aafrika naftahinnad Brentiga võrreldes viimastel nädalatel tugevnenud.

Nõudlus Hiinast„Vaatamata sellele, et makromajandusnäitajad ei ole kõige paremad, tundub, et Hiina nõudlus püsib jätkuvalt hea,“ ütles Longson. Riigi nõudlus bensiini järele tõusis eelmisel kuul 17 protsenti, mis on terve aasta suurim tõus.

Hiina eesmärk oma naftavarusid täiendada „annab turule päästenööri“, mis eristab praegust olukorda 1998. aasta Aasia majanduskriisist, ütles Goldman Sachsi toorainete uurimisrühma juht Jeff Currie. Brent jõudis 1998. aastal 9,55 dollarini barrelist, selgub ICE andmetest.

Hiina plaanib selle aasta sees suurendada oma naftavarusid veel 50 miljoni barreli võrra, vahendab Rahvusvaheline Energiaagentuur. Bloombergi andmetel ostis riik esimese poolaasta jooksul iga päev 500 000 barrelit rohkem naftat, kui tegelikult vaja läks. Hiina suurim energiafirma China National United Oil ostab Lähis-Idast rekordkogustes naftat.

„Iroonia on selles, et kui võtta Hiina naftaturu andmed, siis on olukord väga-väga hea,“ ütles Horsnell. „Kui me ei kasutaks makromajanduslikke andmeid, siis ütleksid inimesed, et olukord pole sugugi halb.“

Longson Morgan Stanley’st ütles, et naftaturu jaoks on positiivne ka see, et Mehhiko fikseeris rekordkoguses nafta hinda – kokku 212 miljoni barreli eest. See on kõige suurem riskide maandamine, mida ükski valitsus on kunagi teinud. „Selle tehingu kinnitamine võtab surve nafta hinnalanguseks ära,“ ütles ta.