Kogenud investorid LHV suunas ei torma

Hommikul kell 9 alanud aktsiate märkimine annab soovijatele võimaluse omandada osalus LHV pangas. Müüki paisatakse 2 miljonit aktsiat, hinnaga 6,95 eurot väärtpaberi kohta. Emissiooni maht moodustab 8 protsenti panga kogukapitalist. Aktsiate vastu on huvi üles näidanud juba 8500 inimest, kuid nendest kõik ei pruugi väärtpaberit märkida.

„Oleme loomas iseenda valuutat ning täitmas aktsionäridele antud lubadust,“ rõõmustas LHV Grupi juhataja Erkki Raasuke. Tema sõnul on praegu börsile tulekuks õige hetk ning seejuures kasutatakse aastatepikkuseid kogemusi kapitali kaasamisel.

„Minu jaoks on see hind natuke liiga kõrge,“ ütles tänavu esimest korda Äripäeva investorite TOPi jõudnud Andres Lume, lisades, et ise ta LHV aktsiaid märkida ei kavatse. „Kui ostaksin, siis tõenäoliselt müüksin need ka samal päeval maha,“ viitas ta lühikese perspektiivi teenimisvõimalusele.

Rootsi investeerimisekspert Stefan Andersson arvas samuti, et pikaajaliste investorite ligimeelitamiseks võiks aktsia hind veidi odavam olla. „Olen nende prospekte lugenud ja väga raske on selliste ettevõtete puhul tulevikku ennustada, minu kui väärtusinvestori jaoks on tegemist liiga kalli aktsiaga,“ oli ta kriitiline. „Need, kes on start-up-investorid ja näevad suurt kasvu, võivad teisiti mõelda, mina tahaks aga enne investeerimist rohkem näha ja selle põhjal panga edasist käekäiku ennustada,“ selgitas Andersson.

Tänavune teine investorite TOPi uustulnuk Madis Talgre peab LHV aktsiat aga mänguaktsiaks, millega on võimalik teenida vaid lühiajalistel investoritel. „See on nii kallis ning ma ei saa aru, kuhu tal pikaajalises mõttes enam kasvada on,“ rääkis ta. „Seda müüakse nii vähe ja pigem on tegemist mainekujundusega – aktsiaid oleks võinud rohkem olla ja hind madalam,“ seadis ta väärtpaberi tõsiseltvõetavuse kahtluse alla. Samas erinevalt Anderssonist ja Lumest plaanib tema mõne aktsiad märkida, kuna tegemist on rahvusliku pangaga.

Raasukese hinnangul võib emissiooni maht küll väike olla, kuid see lähtub panga reaalsetest vajadustest. „Meie eesmärk oli börsile tulla ja seeläbi vajalikku kapitali kaasata, mitte raha oma kontodele koguda,“ viitas ta sellele, et emissiooni käigus kaasatakse summa, mida pank vajab. „Kindlasti pole tegemist teekonna lõpuga ning kui vajadus tekib, eks siis mõtleme uutele emissioonidele,“ lisas ta.

LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul konsulteeriti aktsia hinna määramisel suuremate aktsionäridega ning otsus tehti nii nende poolt antud hinnavahemikke silmas pidades kui ka varasemaid kogemusi järgides. „Tänane hind tuleneb kahekordsest raamatupidamislikust väärtusest ning oleme seda ka varasemate emissioonide käigus kasutanud,“ selgitas Kilu.

End läbi aastate stabiilse investorina näidanud Elmo Somelar arvab aga, et 6,95 eurot LHV aktsia eest on mõistlik hind. „Kui vaadata ettevõtte tegevusajalugu, siis nad on tegelikult olnud väga edukad, neil on professionaalne juhtkond ning lubadused on alati aktsionäride ees täidetud olnud,“ põhjendas ta oma arvamust. Väikest emissiooni peab ta samuti pigem positiivseks. „See aitab vältida olukorda, kus suured või muud institutsionaalsed investorid hakkaks kiiresti oma positsioone müüma ja aktsia nii põhja viiks,“ rääkis ta.

Ka investorite TOPis 22. positsiooni hoidev Toomas Taube plaanib LHV aktsiaid märkida ega usu hoolimata küsitavast hinnatasemest aktsia esmaemissiooni (IPO) läbikukkumisse. „Kindlasti ei ole see hind selline, et IPO ebaõnnestuks ja ostjad eemale peletaks,“ oli ta positiivne.

LHV selle aasta esimese kvartali kasumist tuli suurim osa – 2,9 miljonit eurot – põhitegevusest ehk pangandusest, seejuures suudeti kasvatada nii laenumahte kui ka hoiuseid. „Tulemused on head hoolimata negatiivsetest intressimääradest, tooraine hindade langusest ja üldisest nõrgast majanduskasvust,“ kommenteeris Somelar panga käekäiku. Samuti on tema sõnul suurenenud laenuportfelli tõttu kasvanud ka LHV intressitulud.

„Erinevalt konkurentidest on tegutsetud julgelt ja sihikindlalt ning turul valitsev ebakindlus on suudetud enda kasuks pöörata,“ nägi Somelar panga tulevikku helgena. Tema arvates avardab LHV eduvõimalusi ka see, et Nordea soovib oma äri müüa ning Danske Bank on oma varahalduse Danske Capitali AS aktsiad täies mahus LHV Varahaldusele müünud. „Liigutakse endale seatud eesmärgi suunas olla turul kolme suurima teenusepakkuja seas,“ tõi ta välja.

Ka LHV Varahalduse juhatuse esimehe Mihkel Oja sõnul aitab tehing Danskega ettevõtte eesmärkide täitumisele kaasa. „Tehingu realiseerumisega saime suuruselt teiseks pensionifondide juhiks Eestis ning seda ka klientide arvu poolest,“ rääkis ta. Tema sõnul on Danske kliendibaas LHVga sarnane ning kahe fondi ühendamine vähendab pikas perspektiivis halduskulusid.

Stefan Anderssoni hinnangul on LHV edupotentsiaal aga tugevalt seotud sellega, kuivõrd edukalt suudetakse konkurentidelt turuosa võita. „Turg ise enam ei kasva, seega tuleb edu saavutamiseks erineva reklaami ja muu tegevuse tulemusena see lihtsalt konkurentide käest endale saada,“ ütles ta. „Kas ja kui hästi see õnnestub, seda on raske hinnata,“ jäi ta LHV tulevikuväljavaadete prognoosimisel ettevaatlikuks.

Somelari hinnangul on edu kõige suuremaks eelduseks aga klientide arvukus ning rahulolu. „Iga äri jaoks on kõige olulisemad tema kliendid, nende rahulolu ja vajaduste rahuldamine, kasvu saavutamine on vaid pool ülesandest, edaspidi tuleb kinnistada klientide lojaalsus ja eeskujulik teenindus,“ arvas ta, lisades, et on klientidega seotud dünaamikat, käivet, kasumit, pakutavate teenuste sisu, kättesaadavust ja hinnastatust pikalt jälginud. „Ka need numbrid sisendavad optimismi, kasumi ja mahu kasv põhiteenuste valdkonnas ning kõrge omakapitali tootlus toetab tuleviku head väljavaadet,“ oli ekspert kindel.

Andres Lumel jagub aga varasemate negatiivsete kogemuste tõttu LHV kliendipoliitika suhtes kriitikat. „LHV meestel on erinevaid probleeme, seal on erinevaid mehi olnud, kes mulle skepsist valmistavad,“ sõnas ta. „Tänane suur arvamusliider Kristjan Lepik toimetas kunagi LHVs töötades mu sõbra rahaga USA börsidel, tegi iga päev kaks lehekülge tehinguid, kuid portfell oli sellegipoolest 10protsendilises miinuses,“ selgitas ta oma skeptilisuse põhjuseid. „Sisekontrolli seal polnud ja minu isiklik arvamus on, et magusamad tehingud läksid maaklerite meepotti,“ lõpetas ta.

Somelari arvates tulenevad LHV arengut pärssida võivad tegurid maailmamajanduse üldisest kehvast olukorrast. „Ohud pangandussektorile on tingitud nii meie demograafilisest kui ka geopoliitilisest olukorrast, Eesti majanduskasv on jõuetu, maailmamajanduses valitsevad vastuolulised meeleolud ning toorainehinnad on jätkuvas languses,“ kirjeldas ta ohumärke.

Ka Taube leiab, et LHVd mõjutavad kogu maailma pangandusele omased riskid. „Küsimus on lihtsalt selles, milliseid meetmeid panganduse stabiliseerimiseks ette võetakse,“ ütles ta.

LHV plaanib oma aktsia Tallinna börsil noteerida 23. mail. Kilu hinnangul on huvi väärtpaberi vastu juba praegu suur ning seetõttu ootavad ettevõtte juhid, et sellest saab defitsiitne kauplemisobjekt. „Lõime oma veebilehe vahendusel võimaluse tellida emissiooni puudutavaid uudiseid – seda on teinud üle 8500 inimese,“ kirjeldas Kilu ootuste põhjusi. „Eks hind sõltub lõpuks sellest, kes usub meie kasvu ja kes mitte, kuid ma arvan, et me räägime tuhandetest märkijatest, kelle hulgas on kindlasti ka neid, kes lühikese perspektiivi tõusule panustavad,“ lisas ta.

Ka väikeinvestorid ennustavad LHV aktsiale vähemalt esimeseks börsipäevaks tõusu. „Ma arvan, et me kõik mängime selle peale, et aktsia väärtus esialgu tõuseb, see on selline rahvaüritus ning ka pensionifondid panevad tõenäoliselt 7eurose hinnaga orderi sisse,“ arvas Talgre. „Hiljem aga hakkavad need, kes piisava tulu on kätte saanud, müüma ja võivad aktsia langusesse viia,“ viitas ta sellele, et tõus ei ole igavene.

Kuigi Andersson oli aktsia hinna ja tulevikuväljavaadete suhtes skeptiline, leiab ka tema, et aktsia väärtus ei pruugi esimesel börsipäeval langeda. „Ühelt poolt arvan, et aktsia on kallis, kuid ma pole kindel, et see kajastub ka turul,“ ütles ta. „Tegemist on väikese emissiooniga ning väärtpabereid müüakse inimestele, kes ei pruugi tegelikust olukorrast palju aru saada,“ viitas Andersson sellele, miks tõus on võimalik. Ta ei välistanud, et aktsia võib pikaajaliselt rohkem väärt olla, kuid lisas, et hetkel ei suuda ta seda ühegi indikaatori abil näha.