Merko purjetab vastu tugevat tuult

Merko puhaskasum oli esimeses kvartalis 0,1 miljonit eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,7 miljoni euro ehk 86,2 protsendi võrra.

Merko juhatuse esimees Andres Trink põhjendas kehvasid tulemusi väikese inseneritööde mahuga. „Kontserni juhtkond ei ole esimese kvartali tulemustega rahul,“ ütles ta. „Insenerrajatiste ehitusmahud on madalseisus, samuti on probleemiks riiklike tellimuste vähesus,“ selgitas ta kasina kasumlikkuse põhjusi.

Tringi hinnangul moodustasid riiklikud tellimused veel 2014. aastal kontserni portfellist ligi poole, kuid praegu on nende maht kahanenud 20 protsendini.

Lisaks avaldas esimese kvartali tulemustele mõju mitme suurema ehituse plaanitust aeglasem käivitumine. „Seda tulenevalt projektilahenduste muudatustest ning kooskõlastuse venimisest,“ rääkis Trink.

LHV prognoos nägi ette puhaskasumi kasvu vähemalt 10,9 protsendi võrra ning selle suuruseks ennustati 0,9 miljonit eurot. Panga vanemanalüütiku Joonas Joosti sõnul eeldati prognoosi koostades, et tulenevalt väiksematest ehitusmahtudest Lätis ja Leedus jääb ka tulumaksu kulu varasemast aastast madalamaks. „Tegelikkus oli siiski vastupidine ning seetõttu osutuski emaettevõtte osa puhaskasumist vaid 0,1 miljoni euro suuruseks,“ selgitas Joost.

Ettevõtte brutokasumiks kujunes 3,1 miljonit eurot, kuid Joosti sõnul võinuks see veelgi väiksem olla. Praegused numbrid tagas Merkole oodatust paremate tulemuste saavutamine kinnisvaraarenduse segmendis. „Sellises suurusjärgus kasum tulenes peamiselt maa müügist ning ühe kinnisvaraprojekti plaanitust varasemast realiseerumisest,“ rääkis Joost.

Merko käive oli esimeses kvartalis 46,8 miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise aastaga 2,7 protsenti. Väljaspool Eestit teenitud müügitulude osakaal on vähenenud aga 33 protsendini. Seda Eestis teenitud müügitulude arvel, mis on kasvanud võrreldes varasema aastaga 9 protsenti ehk 67 protsendini. LHV prognoosi kohaselt pidanuks ettevõtte käive jääma 42,8 miljoni euro piiresse.

„Müügitulust ligi 40 protsenti tuli kinnisvaraarendusest ning see sisaldab ka kontsernile strateegiliselt mittevajalike kinnistute müüki,“ ütles Trink, lisades, et Merko müüs I kvartalis võrreldes varasema aasta sama perioodiga 39 korterit rohkem. „Esimeses kvartalis alustas Merko Tallinnas Paepargi teise tornmaja ning Tartus Kaupmehe projekti viimase kortermaja ehitust ning sõlmiti uued lepingud Bauhausi Rocca al Mare kaubamaja ning Tallinki tennisekeskuse rajamiseks,“ põhjendas Trink käibe kasvu.

Joosti sõnul eeldas LHV oma prognoosides aga Eestist teenitud müügitulude veelgi suuremat kasvu, samuti loodeti näha eelmise aastaga võrreldavat brutomarginaali. „Pidasime Hiltoni hotelli ehituse lõppstaadiumi lähenemise ning eeldatavalt suurema ehitusmahu tõttu võimalikuks isegi vähest marginaali kasvu, seda 8,2 protsendilt 8,5-le,“ rääkis vanemanalüütik. „Tegelik 4,9protsendiline marginaal tulenes suuresti insenerehitusprojektide väiksemast mahust tööde hulgas,“ oli ta Tringi poolt eelnevalt väljaöelduga nõus.

Selle aasta esimeses kvartalis oli Merko Ehituse teostamata tööde jääk 243,5 miljonit eurot, millest uute lepingute osakaal on 22,4 miljonit eurot.

„Suuremate objektidena on meil praegu töös Hilton Tallinn Park Hotelli ehitus, Maakri kvartali Öpiku maja, T1 kaubanduskeskuse projekteerimis- ja ehitustööd ning lennujaama trammiliini projekteerimis- ja ehitustööd,“ kirjeldas Trink pooleliolevaid objekte. Lisaks on käsil Riia lennujaama reisijate terminali ning Kauno elu- ja ärikvartali ehitus.

Kuna inseneritööde väiksem osakaal mõjutas tugevalt ettevõtte kasumlikkust, ennustab LHV vanemanalüütik ehitussektorile langustrendi ka tulevikuks. „Hetkel ei paista selle aasta inseneritööde mahtude suurendamise väljavaade kuigi hea, seetõttu võib kogu ehitusteenuse kasumlikkus selle aasta lõikes langeda,“ arvas Joost.

Vanemanalüütiku sõnul valmistab tulevikuväljavaadete suhtes muret ka see, et Merkole ei lisandunud esimeses kvartalis kuigi palju uusi ehitustöid.

Esimeses kvartalis soetas kontsern enamusosaluse Norra ehitusettevõttes, seda eesmärgiga luua alus Norra turul tegutsemiseks.

Lisaks on Merko juhtkonna sõnul eesmärk tugevdada ettevõtte positsiooni ehituse peatöövõtu ja elukondliku kinnisvara turul. Seda peamiselt küll Lätis ja Leedus, kus sarnaselt Eestiga on avaliku sektori tellimusi praegu vähe ning erasektori ärikinnisvara projektide realiseerimine võtab kaua aega. „Ka sel aastal tuleb purjetada vastutuules,“ oli Trink tulemuste paranemise suhtes skeptiline.