- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Türgi investoritel raske aeg
Aastaid oli Türgi tõeline investorite magnet ja riiki ning kohalikule börsile lausa voolas raha. Nüüd on Türgi koht, kuhu investeerivad vaid külma kõhu ja raudsete närvidega investorid. Mis on vahepeal juhtunud?
Türgi aktsiaturgudel on mitme teguri koosmõjul keeruline aeg. Kaks suurimat Türgile keskendunud investeerimisfondi on oma paari aasta taguse hiilgusega võrreldes vaid hale vari. Asjaga seotud isikute sõnul võivad nad olla sunnitud need fondid lausa sulgema.
Üks neist fondidest on HSBC Global Investmenti Türgi fond, mis võrreldes 2013. aasta tipuga on vähenenud ligi 70% võrra, 130 miljonile dollarile. Eesti investoritele ilmselt tuttavam East Capitali Türgi fond on aga kaotanud lausa üle 80% oma tipust ning fondi suurus on kuivanud kokku 110 miljonile dollarile.
Uuringufirma EPFR andmeil on Türgile keskendunud aktsiafondide hallatav varade maht kahanenud 2013. aasta tipu tasemelt ligi poole võrra – kolme miljardi dollari pealt 1,7 miljardile dollarile aprillis.
HSBC ja East Capitali fond on ainsad Türgile keskendunud aktsiafondid, mille varade maht ületab 100 miljonit dollarit. Ekspertide sõnul on aga 100 miljonit see maagiline piir, mida ületada, et püsida kasumis.
Tasub teada
Kes on Erdogan?
Recep Tayyip Erdogan on esimene otse valitud Türgi president ning juhib konservatiivset Õigluse ja Arengu Parteid (AKP).
Enne presidendiks saamist 2014. aastal juhtis Erdogan Türgi valitsust peaministrina 11 aastat. Tema ametisoleku ajal kasvas riigi majandus jõudsalt ning inflatsioon püsis madalal.
Pärast presidendiametisse saamist on Erdogan hakanud konsolideerima võimu, võidelnud investoritega ning sekkunud ka keskpanga poliitika kujundamisse.
Mis toimub Türgi keskpangas?
Kui Türgis hakkas majanduskasv aeglustuma, töötuse määr tõusma, terrorirünnakud tihenema ning sisepoliitiline pinge kasvama, astus Erdogan avalikult mitu korda toonase keskpanga juhi Erdem Basci vastu välja. Ta nimetas Bascit koguni riigi reeturiks, kuna keskpank ei alandanud baasintressimäärasid agressiivsemalt.
Basci järglane Murat Cetinkaya alandas baasintressimäärasid oma esimesel töönädalal tänavu aprillis ning sellele järgnevalt ka mais.
Milline on poliitiline olukord?
Mais astus tagasi peaminister Ahmet Davutoglu pärast lahkvarvamusi Erdoganiga võimu jagamise pärast presidendi ja peaministri ameti vahel.
Erdogan on korduvalt kutsunud üles reformima põhiseadust, mis suurendaks seni peamiselt esinduslikku funktsiooni täitnud presidendi võimu. Mais nimetas Erdogan Türgi peaministriks kauaaegse liitlase Binali Yildirimi.
Yildirim pooldab põhiseaduse reformimist, et presidendi võimu laiendada. Investorite rahustamiseks jättis ta ametisse asepeaministrina Mehmet Simseki, keda turud pooldavad.
Erdogani võimuhaaramine kahjustab
Viimastel aastatel on Türgi ümber ja Türgis endas toimunud ridamisi sündmusi, mis on tugevalt kõigutanud välisinvestorite tahet ja valmisolekut riiki investeerida. Üks olulisemaid mureallikaid investoritele on Türgi sisepoliitiline olukord, kus president Recep Tayyip Erdogan üritab võimu konsolideerida. Lisaks on pinged suhetes Venemaaga, pidevad terrorirünnakud ning üldine mure globaalse majanduse ja arenevate turgude pärast.
Mais nimetas Erdogan peaministri ametisse oma kauaaegse liitlase Binali Yildirimi, mis kahjustas riigi valuutat. Juba varem oli Türgi liiri räsinud Erdogani poliitiline ja sõjaline kampaania kurdide vastu ning Ankaras ja Istanbulis aset leidnud terrorirünnakud.
See kõik on tekitanud suhteliselt ebastabiilse olukorra nii Türgi valuuta suhtes kui ka riigi aktsiaturgudel. Dollarites mõõdetuna on Türgi aktsiate volatiilsus ligi kahekordne võrreldes teiste arenevate turgude aktsiatega, selgub S&P Dow Jonesi andmetest.
Optimism ei ole veel kadunud
Ometi ei ole investorid Türgit täielikult kõrvale heitnud. Citigroupi analüütikud esitasid juunis neli põhjust, miks võiks Türgi aktsiatesse positiivselt suhtuda. Esimene põhjus on asjaolu, et Föderaalreserv on loobunud kiiremast intressimäärade tõstmisest ja see annab Türgile rohkem hingamisruumi.
Teine põhjus on lootust andev majandus. Kuigi ökonomistid on viimase aasta jooksul maalinud Türgi majanduse seisust väga nukra pildi, siis senised näitajad on üle ootuste tugevad olnud. Kolmas põhjus on börsifirmade kasumid aktsia kohta, mille prognoose on analüütikud hakanud taas ülespoole nihutama. Neljas põhjus on fakt, et Türgi aktsiad on ettevaatava P/E alusel umbes 10% odavamad kui ülejäänud arenevate turgude aktsiad.
Kui investor suudab Türgiga kaasneva riski omaks võtta ja seda taluda, siis see võib olla hea raha teenimise võimalus. Mais aset leidnud börsisula tegi Türgi aktsiad võrreldes ülejäänud arenevate turgude aktsiatega väga odavaks. Küll aga peab Türki investeeriv investor hoidma iga päev riigis toimuval silma peal ja suhteliselt aktiivselt kauplema. Türgi aktsiad pole praegu mõeldud ostmiseks ja unustamiseks.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida 24. septembrini
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele