Wall Streeti boonused vähenevad juba kolmandat aastat järjest. Põhjusteks on eelkõige ettevõtete ühinemine, madal kauplemisaktiivsus ja riskifondide kehv tootlus, vahendab CNBC.
- Dollarid. Foto: Reuters/Scanpix
Prognoositakse, et boonuste maksmine väheneb sellel aastal 5–10 protsenti, selgub ettevõtete tasusid uuriva Johnson Associatesi andmetest. Eelmisel aastal alanesid boonused umbes sama palju.
Ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi on olnud palju (2015. aastal jõudsid need rekordini), kuid pangad, mis neid korraldavad, saavad oma raha alles pärast tehingut. Sellel aastal on toimunud mitu ühinemist ja ülevõtmist – nende hulka kuulub ka Baker Hughesi ost Halliburtoni poolt, mille summa ulatus 35 miljardile dollarile.
Pfizer ja Allergan otsustasid tehingust aga loobuda, sest USA rahandusministeerium kehtestas uued maksureeglid. Pankurid oleks pidanud tehingu pealt saama 200 miljonit dollarit lisa.
Lisaks sellele mõjusid muutlikud turud aktsiatega kauplemisele kehvasti ning paljud firmad ei ole börsile tulemisest enam huvitatud. Paljud investorid loobusid ka riskifondidest, sest nende tasud on kõrged ja tootlus madal.
Johnson Associatesi asutaja Alan Johnson kirjeldab seda kui haigust, mis ei kao niipea. „Ma ei näe, et olukord järgmise aasta või kahega muutuks,“ ütles ta telefoniintervjuus. „Surve teenustasude alandamiseks ning kehvad kasumid on ka edaspidi teema. Boonused vähenevad tõenäoliselt ka 2017. aastal.“