Indrek Mäe • 6 detsember 2016
Jaga lugu:

Fundwise kriisi ei karda

Ühisrahastus on investeerimise muutnud lihtsaks ja vara saab kasvatama hakata alates viiest eurost.
Ühisrahastus on investeerimise muutnud lihtsaks ja vara saab kasvatama hakata alates viiest eurost.  Foto: Panthermedia

Ühisrahastusplatvorm Fundwise pakub võimalust investeerida erineva likviidsuse ja tootlusega alustavate ettevõtete osalustesse ning on veendunud, et rahastamismudel lõikab võimalikust eelseisvast majanduskriisist pigem kasu, kui saab kahju.

Ühisrahastuse konverents

Esimene rahakaasajatele suunatud konverents toimub 11. aprillil

Asukohaks innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory

Kohal on nii Estateguru, CrowdEstate, Funderbeam, Fundwise, kui Investly

Töötubades jagatakse kogemusi sellest, mismoodi saab väga hea kampaania abil vajalik investeering kokku.

Täpsem info ja registreerimine siin ning Facebookis.

„Meie ettevõte lahendab ühiskonnas tekkinud probleemi, mille kohaselt alustavatel ettevõtetel pole sageli püsivat rahavoogu ja selle saamiseks on väga vähe allikaid,“ kirjeldas Fundwise’i asutaja Henri Laupmaa oma platvormi vajalikkust. „Meie kaudu saavad ettevõtted müüa investoritele osakapitali ja selle abil raha kaasata – see on palju paindlikum kui laenupõhine lahendus,“ lisas Laupmaa.

Sellist ärimudelit peab Laupmaa eeliseks, sest tõenäoliselt saadakse hästi hakkama ka majanduskriisis. „Kuna majandus on tsükliline, siis on kriis vaid aja küsimus ning küsimus pole selles, kas kriis tuleb, vaid millal – pakun, et see juhtub lähiaastatel,“ arvas ta. „Kriis mõjutab aga eelkõige laenupõhist ühisrahastust, kus on fikseeritud tagasimakse graafikud, osaluspõhine ühisrahastus nagu Fundwise saab aga eelise, sest teised rahastusallikad kiiluvad sel hetkel kinni ja vajadus ettevõtetele hooandmise järele kasvab veelgi,“ selgitas Laupmaa.

Vähene likviidsus

Laupmaa sõnul sõltub Fundwise’i kaudu tehtud investeeringute likviidsus konkreetsest ettevõttest, millesse raha paigutatakse. Seega peab investor arvestama, et viisid, kuidas ja millal investeeringusse pandud põhiosa ja sellelt teenitud kasum kätte saadakse, võivad oluliselt erineda. Erinevalt laenupõhisest ühisrahastusest võivad puududa osamaksete fikseeritud graafikud ning rahakaasaja võib summa tagastada näiteks korraga, maksta dividende või leppida investoriga kokku mõne muu mooduse tema kapitali eest tasumiseks.

 „Pakkumisi on väga erinevaid ning investeeringute kestvus võivad alata paarist aastast ja kesta ka 5-10 aastat,“ rääkis Laupmaa. „Näiteks meie kaudu raha kaasanud Siidrikoda lubas investoritelt nende soetatud osaluse 2020. aastal tagasi osta või maksta dividende, samas mõne teise ettevõtte puhul väljaostu tähtaja lubadust pole,“ lisas ta. Laupmaa sõnul on ka näiteid, kus investeerimine ei tähenda ainult raha ettevõttesse paigutamist, vaid näiteks ka investori aktiivset abi brändi loomisel ja turunduse tegemisel.

Likviidsuse suurendamiseks on Laupmaa sõnul kaalutud ka koostööd idufirmade börsi ehk Funderbeamiga. „Oleme nendega rääkinud, et ehk võiks meie kaudu rahastust saanud ettevõtted sinna järelturule minna,“ märkis Laupmaa. „Aga eks see mõte ole alles arendamisjärgus ja jääb pigem kaugemale tulevikku,“ lisas ta.

Ka tootlus erineb

Samuti ei käi Laupmaa välja konkreetseid tootlusenumbreid, millega Fundwise’i vahendusel raha paigutav investor võiks arvestada. „See on iga raha kaasava firma enda öelda, mida ta täpselt investorile pakub,“ selgitas Laupmaa. „Osad ettevõtted võivad olla ka nn fännipõhised, nt Arro Keraamika, kuhu investeeritaksegi ootuses, et asi läheb käima ja rahaline ootus on seejuures tagasihoidlikum,“ viitas Laupmaa sellele, et emotsionaalne seotus võib investori tootluseootust vähendada.

Laupmaa sõnul võivad investor ja rahastust küsiv ettevõte ka omavahel kokku leppida, et rahapaigutaja saab hüvesid mõnes muus vääringus. „Näiteks võib ettevõte oma rahastajale oma loodud toodetelt soodustust pakkuda, tootlus ei pea alati rahas olema,“ nentis Laupmaa.

Siiski on Fundwise’is ka võimalus, et investeeringutesse kaasatakse näiteks juhtinvestoreid äriinglitena. „Seejärel on lihtsam kaasata ka ülejäänud investoreid, sest suuremate olemasolu annab projektile justkui lisagarantii,“ sõnas Laupmaa. „Samas on selge, et juhtinvestor ootab ka kõvasti suuremat tootlust,“ lisas ta.

Fundwise ise teenib vahenduse pealt tulu ainult siis, kui mõni ettevõte on suutnud nende kaudu edukalt raha kaasata. „Iga õnnestunud projekti pealt võtame 5 protsenti kaasatud summast ning arve esitame rahakaasajale,“ kinnitas Laupmaa.

Riske saab maandada

Laupmaa tõdes, et iga alustava ettevõtte puhul on teatav risk, et see võib ebaõnnestuda. „Nende riskide eest me ka oma kodulehel enne investeeringute tegemist hoiatame,“ märkis ta. „Praegu pole meil õnneks ühtegi ettevõtet ebaõnnestunud, tõsi üks on reorganiseerimisel,“ ütles Laupmaa.

Kuigi Laupmaa hinnangul on praegu veel vara hinnata Fundwise’i kaudu rahastust saanud ettevõtete tegevust, soovitab ta sarnaselt teiste ühisrahastusplatvormide esindajatega oma riske hajutada. „Ka seda saab teha kahel tasandil – üks võimalus on oma raha jaotada erinevate varaklasside vahel, näiteks kui sinu jaoks on likviidsus oluline, siis on targem investeerida aktsiatesse või laenupõhisesse ühisrahastusse,“ viitas Laupmaa sellele, et Fundwise’ist leiab likviidsemaid raha paigutamise viise.

„Kui olla valmis aga pikemaajalisemalt investeerima, siis meie võimaldame hajutada erinevate projektide vahel,“ lisas ta.

Riskide maandamiseks tehakse raha kaasata soovivatele ettevõtetele põhjalik taustakontroll ning platvormile pääsevad vaid vähesed. „Oleme läbi vaadanud ligi 200 firma profiili ning heaks oleme kiitnud vaid 13,“ tõi Laupmaa näite. „Vaatame rahataotleja äriplaani, tausta ning laseme neil teha endast lühivideo, ka inforegister annab taustainfot,“ kirjeldas ta tegevusi, mida riskide maandamiseks saab korda saata.

Investorile esitatakse aga nõue, et tal peab olema Eesti Väärtpaberikonto ning samuti on vajalik arvelduskonto mõnes Eesti pangas. „See on küll probleemiks investorile väljastpoolt Eestit, kuid siin on abiks meie e-residentsuse süsteem, samuti on paljud investorid väliseestlased,“ märkis Laupmaa. Tema sõnul tehakse koostööd nii tava- kui institutsionaalsete investoritega. „Näiteks on ette tulnud kaasrahastust EASiga,“ ütles Laupmaa.

Investoritelt Laupmaa sõnul teenustasu ei võeta ning minimaalne investeeringu summa varieerub. „Kõige väiksem on jäänud sinna 100-150 euro kanti, aga üldjuhul iga firma ise kehtestab miinimumlimiidi ehk otsustab, milline on väikseim tükk, mille ta oma ettevõttest müüb,“ selgitas Laupmaa.

Plaan laienda

Laupmaa kinnitusel otsib Fundwise aktiivselt ka laienemisvõimalusi piiri taha. „Oleme vaadanud Läänemere ümbruse turge,“ nentis ta. „Läti, Leedu ja Poola on kõige tühjemad ja seal saaksime kergesti eelise,“ oli Laupmaa optimistlik. Tema sõnul on ka Skandinaavias Fundwise’i pakutava teenuse järele nõudlus olemas ning seal tegutseb praegu vaid kaks sarnast platvormi. „Kindlasti võiks kas või nii palju vaeva näha, et sealt investoreid siia tuua,“ ütles ta.

Kõige väljaarenenum on Laupmaa sõnul Suurbritannia turg, kust ka Fundwise’il on palju õppida. „Seda hoolimata sellest, et nende mudel on veidi erinev – nad koguvad raha kokku ja teevad ühe investeeringu,“ viitas ta sellele, et Ühendkuningriik eelistab pigem fondilaadset mudelit. Seejuures kiitis Laupmaa ka Eesti eeliseid, mis on eeskujuks mitmetele lääneriikidele. „Saame tänu internetiseeritusele palju asju lihtsasti ära teha, kindlasti on suureks abiks ka e-residentsus,“ lõpetas ta.

Edulugu: Fundwise’i kaudu raha kaasanud Amber Bikes

Kaasasid raha eelmisel aastal.

Edukas tootearendus ja brändi väljaarendamine kiirelt pärast ressursside saamist.

Suudetud juba 200 000 euro eest oma tooteid USA turule müüa.

Masstootmisega on alustatud.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt