Kuidas investor kriisiks valmistub?

„Majandus töötab täistuuridel, kõik investeerimiskoolitused on välja müüdud, iga päev antakse välja uusi raamatuid ning igaüks kirjutab, kuidas aktsiatega rikkaks saada,“ kirjeldas Tallinna Tehnikaülikooli finantsökonoomika doktorant ning rahanduse ja panganduse õppetooli lektor Kristjan Liivamägi seda, mis iseloomustab mulli lõhkemise eelset aega. „Peagi tekib aga olukord, kus positiivsed uudised ei suuda enam aktsiate ja võlakirjade hinda tõsta, sest nende fundamentaalne väärtus on tegelikust lihtsalt nii kaugele maha jäänud,“ lisas ta.

Liivamäe hinnangul on intressimäärade madalal hoidmine tekitanud võlakirjadesse ülisuure mulli. „Praegust majandustsüklit on väga pikalt venitatud, et tekiks majanduskasv ja inflatsioon,“ ütles ta. „Meil ei ole enam sisuliselt padruneid, mida lasta, kui jama tekib – seda, kui karmilt me kriisis pihta saame, on aga väga keeruline prognoosida ning see sõltub suuresti turgutusmeetmetest,“ märkis Liivamägi.

Liivamäe portfell toob talle 18,4protsendilist aastatootlust ning mees tunnistab, et võtab seejuures keskmisest suuremaid riske. „Sellegipoolest suudan oma sissetulekutest 80 protsenti säästa,“ rõõmustas ta.

Palju sõltub strateegiast

Kuigi Liivamägi on potentsiaalse kriisi valguses asunud oma portfelli ümber korraldama, leidub ka investoreid, kes jäävad senisele strateegiale truuks ega kavatse asjade hapuks minemise kartuses olemasolevatest positsioonidest loobuda.

„Minu põhimõte on investeerida pidevalt igas turuolukorras, seejuures oma investeeringuid rebalansseerida ning oma positsioone mitte kunagi müüa,“ ütles Investeerimisklubi poolt kolmandas kvartalis kõige edukamaks investoriks tituleeritud Joonatan Uusväli. Selle strateegia ainsaks nõrgaks kohaks on tema sõnul see, kui ettevõte läheb täielikult pankrotti.

Uusväli sõnul tähendab kindla intervalli tagant sama suure summaga väärtpaberite juurde soetamine, et neid saadakse erinevatelt turutasemetelt. „Pidevalt panustades ei pea kunagi valikuid tegema ja ajastasmisega tegelema, pikas perspektiivis saab aga tõusud ja langused pöörata enda kasuks, sest põhjast ostma sattudes saab investor rohkem aktsiaid,“ selgitas ta. Lisaks töötab investori kasuks pidevalt liitintress.

„Mida pikemaajaliselt oma raha paigutad, seda rohkem see ka sinu kasuks töötab,“ kinnitas ekspert. „Näiteks 7protsendilise tootlusega, mis peaks kõigile kättesaadav olema, saaks iga kuu 100 eurot investeerides 20 aastaga 215 000 eurot,“ selgitas Uusväli, kelle enda tootlus jääb 10 ja 11 protsendi vahele.

Otsitakse tõusupotentsiaali

Viieaastase investeerimiskogemusega väikeinvestor ja Äripäeva ajakirjanik Mait Kraun on katsetanud aga erinevaid strateegiaid ning praegu järgib põhimõtet, et üksikaktsiatesse ta raha ei paiguta. „Suurema hajutatuse saamiseks paigutan oma raha kas mõne konkreetse sektori, riiklike aktsiaturgude või toorainetega seotud börsil kaubeldavasse fondi (ETF),“ kirjeldas Kraun Investeerimisklubis oma tõekspidamisi. „ETFide puhul on teenustasud madalad ning ma ei pea end ka üksikettevõtete aruannete ja numbritega vaevama,“ lisas ta.

Kraun otsib ainult suure tõusupotentsiaaliga instrumente. „Vara peab olema enne seda, kui oma raha sinna paigutan, langenud vähemalt 80 protsenti,“ selgitas ta. „Nii suurendan tõenäosust, et satun alahinnatud varade otsa ning isegi kui mõni investeering hapuks läheb, siis osadega saan ikka pihta,“ selgitas Kraun, kes sarnaselt Uusvälile kunagi oma positsioone ei müü.

Kraun toob välja, et ta ei usalda aktsiate valimisel analüütikute soovitusi. Ta viitab seejuures ühele tähelepanekule MarketWatchist. „Sealse analüütiku Brett Arendsi kogutud andmetest selgus, et kui ta oleks uuringu läbiviimise ajaks investeerinud 100 000 eurot iga aasta kõige rohkem ostusoovitusi saanud ettevõtetesse, teeninuks ta 180 000 dollarit, kui aga nende asemel ostnuks ta müügisoovitustega aktsiaid, teeninuks ta 270 000 dollarit,“ selgitas Kraun. „Seega teevad analüütikud iga päev tööd, mis on mõttetu, sest nad ei pane täppi,“ ütles ta. Tema sõnul on analüütikud samuti inimesed, kes muutuvad liiga kaua langenud varade suhtes pessimistlikuks ja liiga kaua tõusnud instrumentide suhtes liialt positiivseks.

Krauni sõnul on ta Burton Malkieli metafoori kasutades nagu kinniseotud silmadega ahv, kes loobib aktsianimekirjade pihta nooli. „Malieli sõnade kohaselt suudavad selliselt käituvad investorid aktsiaid valida sama edukalt nagu eksperdid,“ ütles ta. Samuti peab ta aktsiate valimisel oluliseks oskust emotsioone kontrollida. „Oma strateegiat järgides ning fondidesse investeerides võivad mul küll käed veriseks saada, aga surma ma ei saa,“ tõdes ta.