Algaja investori suurimad vead

Et mitte sattuda kohe alguses samasse seltskonda, tasuks teada, millised on tüüpvead, mida algajad teevad. Olgu öeldud, et kui neid vigu üldisemalt kokku võtta, joonistuvad välja teatud mõttemallid, näiteks liigne enesekindlus, emotsioonide põhjal investeerimisotsuste tegemine ja numbritest valesti aru saamine.

Valearusaam: menuka ettevõtte aktsiaga teenib palju.

Selgitus: Ükski investeering pole kindel. Iga ettevõte võib peita investorite eest tõsiseid probleeme. Võtame näiteks kunagised hiigelettevõtted Enron ja WorldCom, mida paljud pidasid kindlateks investeeringuteks, kuna mõlema finantsseis näis olevat tugev. Paraku on mõlemad ajaloo prügikastis lõpetanud, kuna aruannetesse esitati valesid numbreid ning peteti kahjumeid väiksemaks.

Need, kes peavad mingit ettevõtet kindlaks investeeringuks, peaks arvestama, et iga ettevõte võib seista silmitsi turuolukorra muutuse või uute konkurentidega. 

Tasuks arvestada ka sellega, et kui ostad aktsiat, mis saab igast nurgast meedia tähelepanu, on see suure tõenäosusega ülehinnatud ehk sa maksad aktsia eest rohkem, kui see tegelikult väärt on. Seda on oluline teada, kui investeerimishorisont on pikaajaline. 

Investeerides üksikaktsiatesse, õpi tundma neid ettevõtteid, mis pole ehk nii glamuursed, kuid mis pakuvad pikaajalist väärtust.

Kogenud investori silmis pole olemas kindlat investeeringut ning tema investeeriks kuni 5% oma säästudest ühte konkreetsesse ettevõttesse.

Valearusaam: pole hea investeerida, kui aktsia kukub.

Selgitus: Kui ettevõtte põhinäitajad on head, peegeldavad langevad hinnad eelkõige investorite hirmu. Tegemist võib olla lühiajalise langusega ning siis tasuks lähtuda tuntud investeerimisprintsiibist – osta siis, kui teised on hirmul, ja müü siis, kui teised on ahned.

Enne investeerimist tuleb teha analüüs, miks hind langeb. Tee kindlaks, kas see on tingitud hetkelisest asjaolust, mitte mõnest tõsisest probleemist. Pea meeles, et aktsiaturg on tsükliline ehk mis läheb üles, tuleb ka alla. Kui teised on paanikas ja müüvad, ei pea ka sina seda tegema.

Kogenud investorile pakuvad langevad hinnad võimalust, kuna siis saab börsile šoppama minna allahindlusega. Ka siin on aeg tema parim sõber, sest teinekord võib minna kuid ja aastaid, enne kui aktsia hind plusspoolele jõuab.

Valearusaam: aktiivselt juhitud investeeringutel läheb paremini kui passiivselt juhitud investeeringutel.

Selgitus: Aktiivselt juhitud portfellide tootlus võib mitmel põhjusel olla kehvem, kui seda on turu keskmine tootlus.

Siin on mõni põhjus.

1. Iga börsitehing maksab ja selle eest tuleb käia välja teenustasu. Isegi need maaklerfirmad, mis reklaamivad end kõige odavamate teenustasudega, võtavad igalt tehingult mingi summa. Kui need väikesed summad kuu jooksul kõik kokku lüüa, kujuneb komisjonitasuks üpris priske rahahunnik.

2. Ei tasuks unustada, et maaklerfirma teenib raha vaatamata sellele, kas seda teed ka sina. Nemad saavad komisjonitasu, kui teed ostu- või müügitehinguid. 

Professionaalne investor ütleks selle peale, et tema on passiivne ning valib pikaajalise strateegia. Tänu sellele hoiab ta ka teenustasudelt kokku.

Valearusaam: indeksifondidesse investeerides on portfell hästi hajutatud.

Selgitus: Selline algus pole paha, sest omada indeksfondi, mis koosneb erinevatest aktsiatest, on parem, kui omada lihtsalt paari ettevõtte aktsiat. Kuid selleks, et omada hajutatud portfelli, peaksid seal olema varaklassid nagu võlakirjad, rahaturufondid, rahvusvaheliste ettevõtete aktsiad või börsil kaubeldavad fondid (ETFid). Miks mitte hankida portfelli ka väärismetalle nagu hõbe või kuld.

Professionaalne investor ütleks, et indeksfond on ainult üks komponent tema portfellist. Lisaks on seal veel teiste ettevõtete või fondide osakuid.

Valearusaam: teenid raha, kui investeeringute väärtus kasvab, ja kaotad, kui investeeringute väärtus langeb.

Selgitus: Kui sa enda positsiooni ei realiseeri ehk ei müü väärtpabereid maha, ei teeni sa kahjumit ega kasumit. See tähendab, et kasum või kahjum tuleb ainult nii-öelda paberil. Kui oled pikaajaline investor, siis igapäevaselt ei pea enda portfelli hetkeseisu jälgima ja lühiajaliste kõikumiste põhjal ei maksaks järeldusi teha.

Professionaalne investor näeks asja nii: portfelli väärtus tõusis 1000 dollari võrra, järelikult oli börsil hea päev. Teda see ei mõjuta, sest ta ei plaani lähiajal enda aktsiaid müüa.

LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi soovitab algajal investoril säilitada külm pea ning otsustada ära, kas hakata päevakauplejaks või investoriks. Mõlemat korraga ei tasuks teha.

Kogu alguses võimalikult palju infot. Analüüsi, mis on väärtpaberiturg, kuhu tahad investeerida ja kui pika ajahorisondiga.Loe artikleid ja raamatuid investeerimise kohta.Tee kuiva trenni demokontol. See võimaldab sul paremini saada aru investeerimise tehnilistest nüanssidest.Otsusta ära, kas hakkad päevakauplejaks või pikaajaliseks investoriks. Ära ürita mõlemat asja korraga teha.Lühiajaline investeerimine ei tasu ära.Esimene suur võit algajale võib osutuda karuteeneks – võidutunne võib tõsta ego kõrgele ja siis järgmised tehingud võivad tuua suure kahjumi.Ära ürita suurt kahjumit järgmise tehinguga kohe tasa teha.Tutvu teiste investorite ja päevakauplejate vigadega.Vaata üle, millised on aktsiate hoidmise kulud ja teenustasud.Uuri infot investeerimisega seotud maksude kohta.