Milliseid pärleid leiab Tallinna börsilt?

„Positiivsetest üllatustest saab välja tuua jaesektori ettevõtted, mis hiilgasid hea tulemusega,“ selgitas SEB Balti turgude analüütik Eduardas Petrulis. „Näiteks Tallinna Kaubamaja Grupp lõpetas aasta kõigi aegade suurima rahaseisuga, mis, nagu olime ka prognoosinud pärast kolmanda kvartali tulemusi, viis ettepanekuni maksta enam-vähem kogu kasum dividendina välja,“ lisas ta.

LHV vanemanalüütiku Joonas Joosti arvates oli aga neljanda kvartali suurim üllataja Tallinna börsil hoopis Harju Elekter. „Eeldasime ettevõttelt pigem käibe püsimist aastatagusel tasemel,“ märkis ta. „Seevastu saavutas Harju Elekter 9protsendilise käibe kasvu ning suuresti tänu sellele ka oodatust lausa 48,5 protsenti suurema kasumi.“

Kui analüütikud tõid möödunud majandusaasta ja kvartali lõikes välja eelkõige Tallinna Kaubamaja ja Harju Elektri, siis Tallinna Tehnikaülikooli finantsökonoomika doktorandist väikeinvestorile Kristjan Liivamägile jäi silma Olympic Entertainment Group (OEG).

„Nad suutsid oma põhiturgudel Eestis, Lätis, Leedus ja Itaalias käivet oluliselt kasvatada,“ põhjendas Liivamägi oma arvamust. „Lisaks suutis ettevõte kvartali ja aasta baasil arvestatavalt kasvatada nii käivet kui ka kasumit ning isegi pärast erakorraliste tehingute elimineerimist saadi äritegevusest korralikku kasumit,“ viitas ta Hiltoni hotelli müügile ning Poola äritegevuse külmutamisega seotud riskide edukale juhtimisele.

Liivamägi, kelle ettevõttele KML Invest kuulub 1550 OEG aktsiat, usub, et börsifirma jätkab senist dividendipoliitikat ning investoritel on oodata häid väljamakseid ka 2016. aasta eest. Seepärast suurendas ta mõni päev tagasi oma positsiooni ettevõttes rohkem kui kahekordseks.

„Võttes arvesse, et ettevõttel on väga väike võlakoormus ning fundamentaalsed suhtarvud on atraktiivsed, siis minu hinnangul on praeguselt hinnatasemelt tegemist väga hea investeeringuga,“ leidis Liivamägi. Tema arvates aitavad positiivne majanduskasv ja palgatõus suurendada ettevõtte tulu ka sel aastal. „Kui majanduse kasvutempo püsib samal tasemel, tarbijate kindlustunne on tugev ning inflatsioon jätkab kasvamist, siis kajastub see ka eraisikute tarbimisotsustes.“

Sisetarbimisest lõikavad Liivamägi hinnangul peale OEG, mida ta soovitab osta, kasu ka Tallinna Kaubamaja ning LHV Group. Tallinna Kaubamaja suhtes on positiivselt meelestatud ka Petrulis. „Eeldame sarnast dividendimustrit ka tulevasteks aastateks, sest ettevõte on näidanud võimet tekitada tugevat rahavoogu,“ sõnas ta.

Kui Tallinna Kaubamaja tuleviku suhtes on Petrulis ja Liivamägi ühte meelt, siis Silvano Fashion Groupi näitajate koha pealt läheb ekspertide arvamus lahku. „Positiivsete üllatuste poolest ei saa märkimata jätta Silvano Fashion Groupi erakordset 131protsendilist aktsia hinna tõusu eelmise aasta jooksul,“ rääkis Petrulis. „Silvanol õnnestus märgatavalt parandada ka oma ärikasumit ja seda hoolimata kahanevast käibest.“

Liivamägi jääb aga pesutootja suhtes skeptiliseks. „Ettevõtte käive on olnud aastaid langustrendis ja seda on siiani suutnud kompenseerida kulude kokkuhoid ning kasumlikkuse säilitamine,“ märkis ekspert. „Eelmise aasta viimases kvartalis jätkas aastases võrdluses ettevõtte müügikäive langust ning 2,6 miljoni euro suuruse valuutakarsi kahjumi tõttu lõpetati viimane kvartal kokkuvõttes pea poole miljoni euro suuruse kahjumiga,“ selgitas ta.

Sellegipoolest nõustus Liivamägi, et eelmine aasta oli Silvano Fashion Groupi aktsionäridele hea, kuid siinjuures tuleb tähelepanu pöörata ka pettumust valmistavatele näitajatele. „Kiiresse aktsia hinna tõusu on osaliselt sisse arvestatud ettevõtte kasumlikkuse säilitamine ning käive kasvu taastumine,“ ütles ekspert. „Paraku olid eelmise kvartali tulemused selles valguses investorile pigem pettumus ning see peegeldus aktsia hinna languses pärast majandustulemuste avaldamist,“ lõpetas Liivamägi.

Joosti sõnul valmistasid möödunud aasta viimases kvartalis LHV analüütikutele pettumuse Nordecon ja Merko, seda oodatust tunduvalt väiksema kasumlikkuse tõttu. „Kuigi ootasime neljandas kvartalis niigi Merko Ehituse puhaskasumi langust, kujunes see oodatust veelgi suuremaks,“ sõnas LHV vanemanalüütik. „Nordeconilt ootasime puhaskasumi taastumist aastatagusest kahjumist, kuid taastumine jäi oodatust väiksemaks.“

Vanemanalüütik tõdes, et kogu aastat vaadates osutusid LHV ootused ehitusettevõtete kasumi suhtes liialt optimistlikuks. „Sellele andsid aasta tagasi alust ettevõtete tööde portfelli kasv ning ootus euroraha ehitusturule jõudmisest,“ selgitas Joost. Tema sõnul ei realiseerunud kumbki tegur aga ootuspäraselt. „Aasta jooksul tehti oodatust väiksem osa portfellis olevatest töödest ning euroraha turule jõudmine viibis,“ selgitas ta oodatust kesisemate tulemuste põhjuseid.

Sellegipoolest oli Joost ehitussektori tulevikuväljavaadete suhtes optimistlik. „Eelmise aasta tulemus oli küll oodatust nõrgem, kuid teisest küljest suurenes tõenäosus, et kirjeldatud tegurid avaldavad Merko ja Nordeconi tulemustele positiivset mõju sel aastal,“ viitas ekspert portfellis olevate tööde realiseerimisele ning sellele, et euroraha jõuab turule just 2017. aastal.

Tallinki suurim konkurent Viking Line on teatanud, et lisab perioodil 10. aprill kuni 22. oktoober Tallinna–Helsingi liinile uusi väljumisi, mille tarbeks tuuakse kliente teenindama lisalaev Viking Faster. Seejuures lubatakse Läänemere kõige populaarsemal ning nii Tallinki kui ka Viking Line’i kasumlikemal liinil kiiret ehk alla kahe tunni kestvat ülesõitu.

„Tegemist on hiigeluudisega, mis pole kuigi hea Tallinki aktsionäride jaoks,“ leidis rootslasest väikeinvestor Stefan Andersson LHV foorumis. „Tihe konkurents on tagasi liinil ja suvel on nii Tallinkil kui ka Vikingil nüüd enam-vähem sama palju väljumisi, veel on sõite lisanud Eckerö,“ kirjeldas ta turuolukorda. Samuti näeb väikeinvestor konkurentsi suurenemist Rootsi ja Läti vahel ehk kui Tallink suurendas reiside arvu seitsmelt 14-le nädala kohta, siis nende konkurent Stena Line viis väljumiste hulga 16-lt 24-le.

Samuti plaanib Rootsi lipu all sõitev Viking Line Anderssoni andmetel palgata ligi 50 uut eesti ja soome keelt kõnelevat töötajat ning seda ka Põhjamaade palka pakkudes. „Ühesõnaga palgasurve Tallinki jaoks suureneb,“ nentis ta. „Seejuures arvan, et hakkame suvel nägema hiigelsuuri allahindlusi, sest Tallink peab Vikingile kuidagi vastama – seega hinnad surutakse palgasurve kasvu kõrval alla.“

„Tallink peab leppima sellega, et Megastari esimesel aastal nende sõiduautode maht liinil ei kasva, vaid langeb korralikult,“ märkis Andersson. „Seega kui näiteks LHV soovitab Tallinki aktsiat osta, siis mina soovitan müüa,“ lõpetas Andersson skeptiliselt.

„Prognoosime jätkuvalt tugevaid tulemusi jaesektorist, SEB ennustab majanduskasvu kiirenemist 1,3 protsendilt 2,2 protsendile sel aastal,“ kinnitas Petrulis. „Tööturu tingimused on tööandja jaoks kitsad ning positiivne sisseränne üle pika aja on jaemüüjatele kindlasti teretulnud uudis,“ selgitas ta.

Lisaks toetab Petrulise hinnangul jaesektorit valitsuse plaan tõsta tulumaksuvaba miinimumi. „Inimesed saavad seega rohkem rahakukrut kergendada ja oma tarbimist suurendada,“ leidis ta.

Joost peab aga sümpaatseks Harju Elektrit. „Selle ettevõtte majandustulemuste tuntav paranemine 2017. aastal paistab väga tõenäoline olevat,“ oli ta veendunud. „Ettevõte võitis eelmises kvartalis suuremahulise hanke Soomes, millel on käegakatsutav positiivne mõju nii ettevõtte käibele kui ka kasumile ning vähemalt lühiajaliselt laheneb ka vabade tootmispindade küsimus.“ Ta lisas, et käibe ja kasumi kasvu panustab ka Harju Elektri aasta teises pooles valmiv tootmishoone Allika tööstuspargis.

Suurimate turuväärtuse kaotajatena tõi Petrulis välja aga Baltika ning Skano Groupi, kuid nende mõju turule on tema sõnul pigem väike. „Nad on vähe kaubeldud, tegemist on alla miljonilise aastakäibega ettevõtetega,“ selgitas ta. „Pigem mõjutab turge raha- ja geopoliitiline keskkond – viimasel ajal on üsna tüüpiline, et välised faktorid avaldavad turgudele märkimisväärset mõju.“