Kuigi keskmiselt võivad Venemaa akasiaid ostvad investorid oodata 5,3protsendist tootlust, peletab välisinvestoreid hirm, et sanktsioone suurriigilt ei kergitata, kirjutab uudisteagentuur Bloomberg.
„Teistel turgudel muudaks selline tootlus aktsia poole kallimaks,“ ütles Jekaterina Iljutsenko, kes kontrollib 215 miljoni dollari raskust Ida-Euroopa portfelli Union Investmenti juures. „Kuigi Trumpi ralli on läbi, siis kui just nafta hind langema ei hakka, peaks tugev toornafta hind ning ettevõtete head majandustulemused investoreid tagasi Venemaale meelitama,“ ütles ekspert.
Venemaa börsiindeks Micex kukkus aga selles kvartalis 8,8 protsenti – see teeb idanaabri investorite jaoks odavaks sihtkohaks. Ning siis on veel aktsiate suur tootlus… Kuid Bloombergi hinnangul teevad kaks asja investorid ettevaatlikuks. Esimene on nafta hind, millest pole teada, kas ta tõuseb või langeb. Teine murekoht on Vene-USA suhted, mis aktsiatele otsest mõju avaldavad.
Investorid on Venemaa suhtes eriarvamusel
Rootsi Swedbanki miljardilist Venemaa-portfelli juhtida aitava Elena Loveni hinnangul pole Venemaa aktsiad praegu sugugi odavad ning ta usub, et hind võib veelgi langeda. "Paljud investorid on muutunud naftahinna osas pessimistlikumaks, ka lootus, et sanktsioonid varsti kaotatakse, pole end õigustanud. Inimesed võtavad kasumeid välja ning neil pole turgu suurt usku. Vene aktsiaid pole mõtet ainuüksi suure dividenditootluse tõttu osta," ütles Loven.
Risk ja volatiilsus on märksõnad, mida kasutab Venemaa börse iseloomustads GL Financiali portfellimänedžer Sergei Vakhrameev. "On halb mõte panustada dividendidele, sest kui aktsia langeb nädalas 10–15 protsenti, siis suur tootlus seda paraku ei kompenseeri,“ ütles ekspert. Kui sanktsioonid kaotatakse, siis langeb dividenditootlus tema hinnangul umbes 4 protsendile ning aktsiate hinnad hakkavad tõusma. "Investor võib kaotada väga palju ja väga kiiresti, kui turg langema hakkab," võttis ta ühe tulevikustsenaariumi kokku.
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.