Euroopa Komisjoni plaani taga on soov tulla vastu Saksamaale. Nimelt on suurriik vastu lähenemisele, justkui oleksid euroala riikide võlad kogu euroala probleem. Euroopa Liidu suurima majandusena kardab Saksamaa, et teiste aitamine jääks eelkõige nende maksumaksjate õlule.

Peagi ametist lahkuv Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on pangapäästmise teemal varasemalt mitmel pool rõhutanud, et sel juhul peaksid rikkamad Saksa pangad järele aitama nõrgemate euroala liikmete panku.

Reutersi andmetel näeks Euroopa Komisjoni plaan ette mitte senist nii-öelda üle-euroopalist kindlustust hätta sattunud pankadele, vaid seda, et iga euroala riik hakkaks enda pankade eest ise vastutama.

Kui praegu näevad ELi reeglid ette panga hätta sattumise korral klientide hoiuste tagamise kuni 100 000 euro ulatuses, siis tulevikus ulataks plaani järgi Euroopa hoiuste tagamise skeem (EDIS) abikäe vaid juhu,  kui riiklikud tagatisfondid on juba klientide päästmiseks piltlikult öeldes rahast tühjaks tehtud.

Reutersi andmetel oleks EDISel kaks faasi. Esimeses faasis laenaks fond kohalikele kindlustuspakkujatele raha vaid nii palju, et nood saaksid katta 30 protsenti oma kahjudest. See protsent kasvaks ajas järk-järgult üheksakümneni.

Teises faasis kataks EDIS küll otse hoiuseomanike kahjud, aga seda vaid osaliselt – suurem osa rahast peab tulema riiklikest kindlustusskeemidest, vahendab Reuters.

See teade pani halbade laenude käes vaevlevate Itaalia pankade aktsiad tõusma. Viimati pani nad surve alla Euroopa Keskpanga avaldatud plaan, mis nõuab pankadelt halbade laenude tarbeks rohkema raha kõrvalepanemist.

Sellega tuleks algust teha juba järgmisel aastal. Samuti tuleks keskpanga hinnangul hakata kaaluma meetodeid, kuidas kehvadest laenudest vabaneda saaks.