Intel - pilveteenuste kasvu võitja

Intel on firma, mis on peamiselt tuntud arvutiprotsessorite tootjana. Intel on tuntud veel selle poolest, et on üks suurimate uurimis- ja arendustegevuse kuludega firma. Intel ei ole olnud viimastel aastatel investorite erilises huviorbiidis, kuna personaalarvutite müük maailmas on langenud ning tõusvast nutitelefonide segmendist ei ole Intel suutnud kasu saada. Kuid nüüd näib, et Intel pöördub uuele tõusule ning seda tänu pilveteenuste jõudsale kasvule maailmas.

2014. aasta keskpaigast kuni 2017. aasta septembrini kõikus Inteli aktsia 30–37 dollari vahemikus. Ehk samal ajal kui tehnoloogiaaktsiad tublisti tõusid (Nasdaqi indeks tõusis 50%), kerkis Inteli aktsia "vaid" 27%. Põhjus oli selles, et Intelilt ei oodatud erilist kasumi kasvu, kuna tema peamine äri, mikroprotsessorite tootmine personaalarvutitele, oli seoses personaalarvutite müügi langusega paigalseisus. Kuid nüüd on uued valdkonnad aidanud Inteli tulemuste paranemisele kaasa.

Nimelt võimaldavad Inteli mikroprotsessorid ja protsessorite komplektid andmete liigutamist ja salvestamist ning sellega tehnoloogiliste seadmete töötamist. Märksõnad, nagu andmekeskused, tehisintellekt ja ilma juhita sõidukid, on sellised, mis toovad Intelile perspektiivis korraliku käibe ja kasumi kasvu. Ja see kasv on nüüd juba alanud.

Kui 2014. aastal teenis Intel 11,7 miljardit dollarit puhaskasumit, siis järgneval kahel aastal oli kasum vastavalt 11,4 miljardit ning 10,3 miljardit. Nii et kahe aastaga langes kasum 12%. Kuid Intel panustas kahel viimasel aastal rekordilises mahus uurimis- ja arendustegevusse, mis hakkab tänu uute toodete turule tulekule taas rekordkasumit tooma.

Inteli selle aasta kolmanda kvartali müügikäive kasvas aastases võrdluses 6% (siit on parema võrdluse huvides välja jäetud McAfee tulemused, kus Intel omab 49% osalust).

Inteli suurima käibega äriüksuses, arvutite segmendis, käive aastaga ei tõusnud, vaid püsis 8,9 miljardi dollari peal. Sealjuures arvuliselt personaalarvutite müük langes, kuid Intelil õnnestus oma protsessorite hinda 7% võrra tõsta. Nii et tänu sellele tuli ka käibe püsimine eelmise aasta taseme peal.

Kuid üldist käibe kasvu aitas tekitada andmekeskuste äriüksuse käibe 7% tõus 4,9 miljardile dollarile. Arvutite äriüksus annab Inteli käibest 55%. Võrdluseks võib tuua, et veel kolm aastat tagasi oli see osakaal 62%. Andmekeskuste äriüksuse osakaal käibes on tõusnud 30%-le. Just see maht on siinjuures oluline, sest sellise kasvutempo juures hakkavad andmekeskused Inteli jaoks järjest olulisemat rolli mängima.

Asjade interneti üksus, tehisintellekti üksus ning juhita sõidukitele seadmeid tootev üksus näitasid müügitulu kahekohalist kasvuprotsenti, kuid nende käibe kogumaht küündis praegu veel 2,2 miljardi dollarile, mis moodustab kogukäibest vaid 14% ega ole seega kogu firma tulemust arvestades määrav. Kuid ka siin on positiivne trend see, mis pikaajaliselt rolli mängima hakkab.

Inteli ärikasum kasvas kolmandas kvartalis 15%, 5,1 miljardile, ning puhaskasum 34%, 4,5 miljardile dollarile. Aasta esimese üheksa kuuga on firma ärikasumit kasvatanud lausa 50%, 12,5 miljardile dollarile. Investoritele meeldis tulemuste juures ka prognoosi tõstmine. Heade tulemuste toel sai Intel endale lubada kolmandat kvartalit järjest 2017. aasta tulemuste prognoosi tõstmist. Nüüd prognoosib firma selleks aastaks 62 miljardi euro suurust müügitulu ning 2,93 dollari suurust aktsiapõhist kasumit (kohandatud tulemusi arvestades prognoositakse sel aastal 3,25dollarilist aktsiapõhist kasumit).

Pärast kvartalitulemusi on analüütikud tõstnud Inteli järgmise aasta aktsiapõhise kasumi prognoosi keskmiselt 4% võrra 2,90 dollarile (mitte-GAAPi raamatupidamisstandardi baasil arvestatuna 3,13 dollarile) ning 2019. aasta kasumiprognoosi 2% võrra, 3,13 dollarile (mitte-GAAPi baasil 3,25 dollarile).

Lisaks headele tulemustele on veel üks oluline aspekt, mis on aidanud Inteli aktsial pärast tulemusi 13% tõusta. See on presidendi Donald Trumpi plaan, et ettevõtte tulumaks vähendataks 35% pealt 20% peale ning välismaalt tagasi toodud kasum maksustataks erandkorras 10%ga. Inteli 20 miljardi dollari suurusest vabast rahast asub pool firma rahandusosakonna laekuri sõnul väljaspool USAd. Kui USA Kongress peaks Trumpi maksuplaani ellu viima, saaks Intel kasutada seda raha oma võlakoormuse vähendamiseks või erakorraliste dividendide maksmiseks.

Inteli puhul peab arvestama sellega, et tegemist on ettevõttega, millel on jõudlust pidevasse tootearendusse investeerida. 2016. aastal oli Inteli uurimis- ja arendustegevuse kulud 12,74 miljardit dollarit, mis moodustasid lausa 21,5% firma müügitulust. Nii et tegemist on kõrge sisenemisbarjääriga tegevusharuga, mida näitab ka Inteli suur turuosa arvutiprotsessorite turul.

Intel ütleb ise selle kohta, et „erinevalt paljudest teistest pooljuhtide tootjatest toodame oma tooteid enda tehastes, mis võimaldab meil optimeerida toodete jõudlust, vähendada toote turule jõudmise aega ning uusi tooteid kiiremini suuremas mahus toota asuda“.

Inteli uue kasvu oluliseks teguriks saab pidada seda, et ühe enam hoiavad nii ettevõtted kui ka eraisikud oma  andmeid nn pilves. See võimaldab andmetele ligipääsemist interneti kaudu, ilma et peaks seda ise kuskile arvuti kõvakettale või kaasaskantavale mälupulgale salvestama. Huvitaval kombel on just kõigile tuntud veebikaubamaja Amazon maailma suurim pilveteenuse pakkuja, teenides selles vallas 14 miljardit dollarit müügitulu aastas. Teised suuremad tegijad sellel turul on Google ning Microsoft.

Analüüsifirma IDC hinnangul jõuab 2019. aastal maailma pilveteenuste turumaht 141 miljardile dollarile. See oleks kahekordne kasv võrreldes 2015. aasta 70 miljardi dollariga. Sellise mahu võimaldamiseks peab olema ka piisavalt riistvara. Nii et siin tuleb appi Intel, kelle kliendid on ka pilveteenuse pakkujad. Nii et see on tõesti uus tugev turusegment, millest Intel tulu teenib.

Kui Intel kaupleb 17kordsel jooksval aktsiapõhisel kasumil (kui arvestada tegelikku, mitte kohandatud kasumit), siis pilveteenuste pakkujate aktsiad on tublisti kallimalt hinnatud. Neid suhtarve ei saa küll ärimudelite erinevuse tõttu üks ühele võrrelda, kuid teatud võrdlusmomendi see investori jaoks annab. Amazoni aktsia börsiväärtus on 276kordne jooksev aastakasum, Google’il 35kordne ning Microsoftil 28kordne. Kui vaadata 2018. aasta prognoose, siis tase ühtlustub, kuid Intel jääb siiski suhtarvude poolest odavamaks aktsiaks. Inteli jaoks on oluline, kui hästi teenitakse kasvavate tegevusharude kõrval personaalarvutite protsessorite müügiga ning kui tugev on uute tõusvate tegevusharude kasvutempo.