"Kui oleksid ainult hirmud, ei oleks ka Tallinna Vee aktsionär"

Kuid aktsia langustrend viimasel neljal aastal pole siiski märkamata jäänud. 40 500 aktsiat omav Toomas Taube märkis, et ettevõtte aktsiad on talle viimasel paaril aastal üksjagu muret tekitanud ning paraku ebaselgus jätkub. „Samas arvan, et hullem on möödas. Enda positsiooni olen soetanud mitmes osas ja juba mitu aastat tagasi ning aastate jooksul on ka mõned müügid tehtud,“ ütles Taube.

Aga kui oleks ainult hirmud, ei oleks ka Tallinna Vee aktsionär, nentis Taube. „Ootus on, et uued tariifid jääksid võimalikult sarnasele tasemele seni kehtinud tariifidega. Rahvusvahelise vahekohtumenetluse puhul mingeid kindlaid ootusi ja lootusi ei ole,“ lisas ta. Pigem peaks ta meeldivaks boonuseks, kui vahekohus teeks ettevõtte jaoks mingilgi määral positiivse otsuse.

Udo Viilukas peab konkurentsiameti vastukampaaniat Tallinna Vee vastu uskumatuks. „Perede kommunaalkulude arvetes on vee osakaal väike, mistõttu korteriühistute liidu organiseeritav hagi on rumal ja ainult mõnele üksikisikule tuntust toov ja reklaami tegev ettevõtmine,“ ütles 12 000 aktsiat omav Viilukas.

Vaatamata sellele ootavad aktsionärid ettevõttelt jätkuvalt tugevat dividendi. „Loodan ikka, et Tallinna Vesi maksab ka edaspidi dividendi 5–10% ja toetab sellega Eesti majanduse arengut,“ ütles Viilukas. Toomas Taube hinnangul võimaldaks 2018. aasta puhaskasum maksta dividendi üle 1 euro aktsia kohta, kuid arvestades pooleliolevaid vaidlusi ja ebaselgust veetariifide osas, kogu puhaskasumit ta dividendiks ei oota. Samas ta loodab, et dividend ulatub võimalikult 1 euro lähedale. Ka Vahur Pindma ootus jääb samasse suurusjärku: 0,7–0,8 eurot aktsia kohta.

2017. aastal otsustas riigikohus, et varasemalt Tallinna Vee küsitud vee hind allub konkurentsiameti järelevalvele ning on ülemäärane. Pärast seda hindas ettevõte tagasiulatuvate nõuete provisjoni summaks 17,52 miljonit eurot. Järgnevalt, 2018. aasta veebruaris, esitas Tallinna Vesi konkurentsiametile kooskõlastamiseks uued hinnad, kuid mullu detsembris tulnud otsusega jättis konkurentsiamet hinnad kinnitamata.

See teeb omakorda keerulisemaks tagasiulatuvate nõuete tõendamise, ütles omanike keskliidu juhataja Priidu Pärna. Kuna kohus ega konkurentsiamet pole otsustanud, kui palju varem küsitud vee hind ülemäärane oli, läks tõendamiskohustus üle omanike õlule. Nõude suurust määratleda on seetõttu veelgi keerulisem. „Seepärast me ka konkurentsiameti uut hinnamääramist ootasime, et saada sealt sisendeid. Aga kahjuks pole seda veel tulnud,“ ütles Pärna.

Nüüd hakatakse tegelema nõuete huviliste väljaselgitamisega. Kui isikute ring on käes, pannakse järgnevalt Pärna sõnul paika taktika, tellitakse õiguslikud analüüsid ja arvutatakse välja võimalik nõue. „Ettevõtjad on ise vahepealsel ajal ühendust võtnud ja uurinud, mis seis on, et nad tahaksid kindlasti kampa tulla.“ Lisaks tehakse koostööd korteriühistute liiduga.

Kuigi Tallinna Vesi on võimalikuks provisjoniks hinnanud 17,52 miljonit eurot, võib nõue tulla ka väiksem. „See on praegu etteruttamine, kui palju osalejaid kampa lööb,“ nentis Pärna.