Aasta esimese suure USA tehnoloogiafirma Lyfti börsidebüüt sai tugeva alguse, aktsia avamishind määrati varasemast kõrgemaks.
- Euroopa konkurendid hoiavad tänasel IPOl pingsalt silma peal. Foto: Reuters/Scanpix
Sõidujagamisteenus Lyft, kelle aktsiad alustavad kauplemist USA börsil täna õhtul, saab kauplemisele vastu minna enesekindlalt, sest IPOle eelnenud nõudlus on näidanud aktsia vastu tugevat nõudlust. 72 dollari peale seatud aktsia hind annab San Francisco ettevõttele 24 miljardi dollarilise turuväärtuse, mis teeb temast viimase kahe aasta suurima tehnoloogiafirma noteerimise, kirjutab Wall Street Journal.
Kui varasem indikeeritud aktsiahinna vahemik oli 62 kuni 68 dollarit, tõstis investorite tugev nõudlus hinna 70-72 dollari vahemikku. Ettevõte tõstab samuti müüdavate aktsiate arvu varasema 30,8 miljoni aktsia pealt 32,5 miljonile, mis toob Lyfti bilanssi 2,34 miljardit dollarit lisakapitali.
Lyfti IPOl hoiavad pingsalt silma peal Euroopa sõidujagamisettevõtted, nende hulgas Eesti Bolt (endine Taxify – toim). Euroopa ettevõtted pole saanud arvestada USAga võrreldava erakapitali rahastusega ning on enda sõnul keskendunud rohkem kulude kokkuhoiule. „Sa pead olema rohkem keskendunud tegevusele ja kuludele, mis Silicon Valley ettevõtetel niivõrd loomulikult välja ei tule, seega ma arvan et meil on suur konkurentsieelis,“ rääkis Bolti asutaja Markus Villig intervjuus CNBCle.
Kuigi Lyfti turuväärtus on 72 dollarilise aktsiahinna pealt ligikaudu 24 miljardit, lõpetas firma 2018. aasta 911 miljoni dollarilise kahjumiga. Uberi kahjum kujunes eelmisel aastal veelgi suuremaks – ligikaudu 1,8 miljoni dollariliseks.
Villig rääkis, et Bolt on alates 2013. aastast kulutanud vähem kui 100 miljonit dollarit. Hetkel tegutseb Bolt kolmekümnes riigis Euroopas ja Aafrikas ning kasutajate arv küündib 25 miljonini. „Me oleme alati keskendunud sellele, kuidas olla võimalikult kokkuhoidlikult iga dollariga, mis me kulutame.“
Villigu sõnul on IPO pikas plaanis kindlasti laual, kuid järgmise aasta-paari jooksul seda arvatavasti oodata ei ole.
Sõidujagamisteenuste turul on näha ka konsolideerumise märke. Sel nädalal ostis Uber üle 3 miljardi dollari eest Lähis-Idas tegutseva konkurendi Careemi, kes on Boltiga võrreldavas suurusjärgus. Tegemist on esimese korraga, kui Uber kedagi ostab. See võib tekitada investorites lisahuvi väikeseid kiiresti kasvavaid sõidujagamisettevõtteid rahastada.
Seotud lood
Lisatud Martin Villigu kommentaar
USA turul suuruselt teine sõidujagamisteenus Lyft paneb aktsiad müüki sel nädalal, lähikuudel on börsile oodata ka Uberit.
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Enimloetud
1
Ka Villig avas oma padeliäri
3
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
5
Investor ootaks madalamat hinda
Hetkel kuum
Ka Villig avas oma padeliäri
Investor ootaks madalamat hinda
Tagasi Äripäeva esilehele