• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 24.04.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Finantsvabaduse teel varitseb saatanlik lõks

Eestlased on säästjatena Euroopa Liidu keskmiste hulgas, säästes aastas keskmiselt 11–13% oma brutosissetulekust, selgus Eurostati uuringust. Selleks, et need säästud kasvaksid ja aitaksid ka varem pensionile minna, tuleb neid investeerida, kuid sama oluline on halbade finantsotsuste vältimine.
Auto pole väärtust kasvatav vara, v.a kui tegemist on James Bondi autoga. Kõrge intressiga tarbimislaenu abil autot ostes võib jääda pikaajalisse võlalõksu.
  • Auto pole väärtust kasvatav vara, v.a kui tegemist on James Bondi autoga. Kõrge intressiga tarbimislaenu abil autot ostes võib jääda pikaajalisse võlalõksu.
  • Foto: Scanpix / TASS
Finantsotsuseid tehes tuleb mõelda praeguste otsuste tulevikutagajärgede peale, muidu võib säästude kogumine üldse ebaõnnestuda, rääkimata nende investeerimise teel kasvatamisest.
Kõrge intressiga võlga väldi nagu katku
Suure intressiga võlg on rahalise vabaduse saavutamise üks võimsamatest piduritest. Kui liitintress koos regulaarse säästmisega on parim rikkuse kasvatamise tööriist, siis kõrge intressiga võlg on vaenlane, kuna mõjub liitintressile vastupidi, kasvatades tagasimakstavat võlasummat. Makstes pikka aega minimaalseid igakuised makseid kõrge intressimääraga, maksab ostja oma objekti ostuhinna lõpuks mitu korda välja, mis kindlasti polnud ta esialgne plaan. Kõrge intressiga laenu või krediitkaarti võiks kasutada ainult ajutiste hädaolukordade lahendamiseks. Finantsiliselt parim oleks tarbida tooteid-teenuseid ainult selle raha arvel, mis juba endal olemas on, sest tarbitavad asjad, reisid, autod, riided ja toit ei kogu aja jooksul mitte mingisugust väärtust, vaid kuluvad ära või saavad lihtsalt otsa. Tarbimislaen tuleks tagasi maksta täies ulatuses esimesel võimalusel, et vabastada intressimakseteks kulutatav raha investeerimiseks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vaadakem näidet erinevusest kõrge ja madala intressiga pikaajalise laenu kohta. Laenusumma 50 000 eurot, tähtaeg 30 aasta pärast annuiteetgraafiku näitel.
Näide: Kõrge intress või madal intress
eurodes 
Intress 8% 
Intress 2% 
Laenusumma50 00050 000
Igakuine makse357184
Intressikulu laenu lõpuni78 59216 368
Objekti ostukulu laenajale kokku128 59266 368
Intressimaksete osakaal kogukulust60%25%
Kuigi Eestis ei anta tarbimislaene nii pikaks ajaks nagu 30 aastaks, võivad need, kes krediitkaardi on miinusesse lasknud ja aastast aastasse sellisel viisil majandada püüavad, näitest näha, kui kulukaks kõrge intress ikkagi maksma läheb, olles regulaarselt miinuses. Näiteks on 8% intressiga soetatud objekti puhul perioodi lõpuks 60% rahast kulunud intresside maksmiseks, mis tähendab, et asi on ostetud 1,6 korda kallimalt. Krediitkaartide ja lühiajaliste laenude intressid on üldjuhul isegi kõrgemad kui eelnevas näites, ulatudes 12–20%ni.
Põhiosagraafikuga maksad intressi vähem
Eluasemelaenu puhul on asi parem. Kodu on kõigil vaja ja kuna laenu arvel saame endale kinnisvara, siis selle väärtus üldjuhul ajas kasvab. Pikaajalise eluasemelaenu võtjatel tasub ka teada, et ülilevinud annuiteetgraafiku puhul on tegemist mõnevõrra kulukama variandiga kui põhiosagraafiku puhul. Kui vähegi majanduslikult kannatab, võiks klient valida pigem põhiosagraafiku, kus laenuperioodi alguses on kuumakse suurem, kuid laenujääk väheneb suuremate sammudega kui annuiteetgraafiku puhul. Annuiteedi puhul koosneb tagasimakse enamjaolt intressist ja laenujääk väheneb seetõttu esimestel aastatel ainult tibusammudega. Kui mingil põhjusel on kliendil soov poole laenuperioodi keskel kogu laen tagasi maksta, näeb ta, et laenujääk pole märkimisväärselt vähenenud. Põhiosagraafiku puhul on aga kogu laenuperioodi jooksul sama põhiosamakse ja intressi osa väheneb iga maksega.
Näide: Annuiteetgraafik või põhiosagraafik, 2% intressiga laen 30 aastaks
eurodes 
Annuiteet 
Põhiosagraafik 
Laenusumma100 000100 000
Igakuine makse369 (terve laenuperioodi jooksul). Esimesel maksel 203,55 põhiosa ja 165,15 intress. Viimasel maksel 368,10 põhiosa ja 0,6 intressEsimene makse 442 (põhiosa 277 ja intress 165). Viimane makse 277,45 (põhiosa 277 ja 0,45 intress)
Intressikulu kokku laenu lõpuks32 73729 811
Objekti ostukulu kokku132 737129 811
Intressimaksete osakaal kogukulust25%23%
Laenujääk 15 aasta pärast57 645 (laenumakse 369)50 277 (laenumakse 360)
Põhiosagraafiku puhul tundub hirmuäratav, et maksed on alguses suuremad kui annuiteetgraafikul, kuid väga paljud laenuvõtjad soovivad laenuperioodi keskel eluaseme suurema või väiksema vastu vahetada ja mõnel tekib võimalus laen täielikult tagasi maksta. Sel hetkel neil, kes on maksnud põhiosagraafiku alusel, on näite puhul igakuine makse juba vähenenud 360 euroni, mis on veidi vähem 369eurosest annuiteetgraafiku maksest. Ja pangale tuleb laenu põhiosana tagastada 50 277 eurot, mis on näites 7368 eurot vähem kui annuiteetgraafikuga laenul. Vahe on 15% annuiteetgraafiku kahjuks. Enne laenu võtmist võiks vaadata ka krediidikulukuse määra, et laenuandjaid omavahel võrrelda.
Tasub teada
Krediidikulukuse määr on laenuvõtja tegelik kulu kokku protsendina laenusummast (aasta baasil). Siia alla kuuluvad lisaks intressile kõik lepingu sõlmimisega seotud tasud ja ka tagatise kindlustamise kulud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele