Finantsvabaduse teel varitseb saatanlik lõks

Finantsotsuseid tehes tuleb mõelda praeguste otsuste tulevikutagajärgede peale, muidu võib säästude kogumine üldse ebaõnnestuda, rääkimata nende investeerimise teel kasvatamisest.

Suure intressiga võlg on rahalise vabaduse saavutamise üks võimsamatest piduritest. Kui liitintress koos regulaarse säästmisega on parim rikkuse kasvatamise tööriist, siis kõrge intressiga võlg on vaenlane, kuna mõjub liitintressile vastupidi, kasvatades tagasimakstavat võlasummat. Makstes pikka aega minimaalseid igakuised makseid kõrge intressimääraga, maksab ostja oma objekti ostuhinna lõpuks mitu korda välja, mis kindlasti polnud ta esialgne plaan. Kõrge intressiga laenu või krediitkaarti võiks kasutada ainult ajutiste hädaolukordade lahendamiseks. Finantsiliselt parim oleks tarbida tooteid-teenuseid ainult selle raha arvel, mis juba endal olemas on, sest tarbitavad asjad, reisid, autod, riided ja toit ei kogu aja jooksul mitte mingisugust väärtust, vaid kuluvad ära või saavad lihtsalt otsa. Tarbimislaen tuleks tagasi maksta täies ulatuses esimesel võimalusel, et vabastada intressimakseteks kulutatav raha investeerimiseks.

Vaadakem näidet erinevusest kõrge ja madala intressiga pikaajalise laenu kohta. Laenusumma 50 000 eurot, tähtaeg 30 aasta pärast annuiteetgraafiku näitel.

Kuigi Eestis ei anta tarbimislaene nii pikaks ajaks nagu 30 aastaks, võivad need, kes krediitkaardi on miinusesse lasknud ja aastast aastasse sellisel viisil majandada püüavad, näitest näha, kui kulukaks kõrge intress ikkagi maksma läheb, olles regulaarselt miinuses. Näiteks on 8% intressiga soetatud objekti puhul perioodi lõpuks 60% rahast kulunud intresside maksmiseks, mis tähendab, et asi on ostetud 1,6 korda kallimalt. Krediitkaartide ja lühiajaliste laenude intressid on üldjuhul isegi kõrgemad kui eelnevas näites, ulatudes 12–20%ni.

Eluasemelaenu puhul on asi parem. Kodu on kõigil vaja ja kuna laenu arvel saame endale kinnisvara, siis selle väärtus üldjuhul ajas kasvab. Pikaajalise eluasemelaenu võtjatel tasub ka teada, et ülilevinud annuiteetgraafiku puhul on tegemist mõnevõrra kulukama variandiga kui põhiosagraafiku puhul. Kui vähegi majanduslikult kannatab, võiks klient valida pigem põhiosagraafiku, kus laenuperioodi alguses on kuumakse suurem, kuid laenujääk väheneb suuremate sammudega kui annuiteetgraafiku puhul. Annuiteedi puhul koosneb tagasimakse enamjaolt intressist ja laenujääk väheneb seetõttu esimestel aastatel ainult tibusammudega. Kui mingil põhjusel on kliendil soov poole laenuperioodi keskel kogu laen tagasi maksta, näeb ta, et laenujääk pole märkimisväärselt vähenenud. Põhiosagraafiku puhul on aga kogu laenuperioodi jooksul sama põhiosamakse ja intressi osa väheneb iga maksega.

Põhiosagraafiku puhul tundub hirmuäratav, et maksed on alguses suuremad kui annuiteetgraafikul, kuid väga paljud laenuvõtjad soovivad laenuperioodi keskel eluaseme suurema või väiksema vastu vahetada ja mõnel tekib võimalus laen täielikult tagasi maksta. Sel hetkel neil, kes on maksnud põhiosagraafiku alusel, on näite puhul igakuine makse juba vähenenud 360 euroni, mis on veidi vähem 369eurosest annuiteetgraafiku maksest. Ja pangale tuleb laenu põhiosana tagastada 50 277 eurot, mis on näites 7368 eurot vähem kui annuiteetgraafikuga laenul. Vahe on 15% annuiteetgraafiku kahjuks. Enne laenu võtmist võiks vaadata ka krediidikulukuse määra, et laenuandjaid omavahel võrrelda.