Investor Toomas: esimesi samme tee kodubörsil

Mari oli aastaid Toomas Tooli firma Baltplast (endine Esmar) väikeaktsionär. Ta oli selle ettevõtte omanikeringis juba enne Toomas Tooli. Mari polnud aga osaluse üle kuigi rõõmus, sest Tool kaasaktsionäre dividendimaksetega ei rõõmustanud. Pigem soovis ta väikeaktsionärid firmast välja osta ja tegi regulaarselt ostupakkumisi.

Soovitasin Maril Baltplasti aktsiad maha müüa ning teenitud raha Tallinna börsile investeerida, mis on parem võimalus kohalikust majandusarengust kasu saamiseks. Mari tegigi Baltplasti osaluse rahaks ning soovitasin tal tellida Äripäeva, et end finantsturgudel toimuvaga paremini kurssi viia.

Varem polnud Mari börsifirmade aktsiaid kunagi ostnud ning investeerimine oli tema jaoks tume maa. Seetõttu soovitasin tal hakata finantsturul esimesi samme tegema kodubörsil. Ka mina alustasin 2002. aasta veebruaris just nii. Minu esimesteks tehinguteks olid Norma aktsiad ja Hansapanga intressifondide osakud.

Eesti analüütikud ja mitmed kogenud investorid on küll seda meelt, et Tallinna börsi asemel on palju paremaid investeerimisvõimalusi. Teisalt on aga kodubörsil mitmeid olulisi eeliseid. Näiteks lähedus. Info börsifirmade kohta on eesti keeles ja kiiresti kättesaadav ning kuna ettevõtted on pidevalt kohaliku meedia tähelepanu all, siis on nende kohta ka lihtsam infot saada. Lisaks on investoritel ka ülevaade Eesti majanduskliimast tervikuna või ka seadustes kavandatavatest muudatustest, mis võivad börsifirmade tulemusi pikas perspektiivis mõjutada. Investorile pole oluline ainult majandusaruannete lugemine, mis reeglina on mineviku peegeldus.

Teine koduturu eelis on see, et sa saad n-ö füüsiliselt ettevõttel pilku peal hoida. Näed, kui palju kliente käib Baltika poodides või Tallinna Kaubamajas, kuidas läheb Hiltoni hotelli ehitus või kas Tallinki juhtide eesmärk parandada teeninduse kvaliteeti on täitunud.

Just seetõttu ma julgustasin Marit oma investoriteed alustama kohalikul börsil. Ettevõtete valiku jätsin tema teha ja peamiselt kujunes tema valik Äripäevas ilmunud artikleid ning pankade analüütikute hinnanguid lugedes. Ta ei tormanud kohe investeerima, vaid kaalus ettevõtete plusse ja miinuseid mitu kuud. Jaanuaris võttis ta südame rindu ja läks ostusoovidega igal kolmapäeval tema kodukohas peatuvasse Swedbanki pangabussi.

Ta eelistab firmasid, mis on varasematel aastatel maksnud dividende ja/või, keda soovitavad pangaanalüütikud osta. Mari jagas oma investeeringu kuue ettevõtte vahel. Toon lühidalt ka tema selgitused, miks just need firmad.

Umbes pool portfellist paigutas ta Tallinkisse ja OEGsse. Tallink on olulisem ettevõte kohalikul börsil, tugeva turupotentsiaaliga, selge dividendipoliitikaga. Ettevõtte käekäiku võiks positiivselt mõjutada ka nafta odavnemine.

OEG on ettevõte, mille suuromanik Armin Karu paistab silma ambitsioonikusega. Kasiinofirma ei lepi oma praeguse tegevusraadiusega ning Mari usub, et selle ettevõtte haare laieneb lähiaastatel märgatavalt. Lisaks investeeringutele on ka OEG maksnud dividende ja Mari loodab, et omanikutulu jagatakse ka sel aastal.

Järgmise grupi Mari portfellis moodustavad Tallinna Kaubamaja ja Harju Elekter. Mõlema ettevõtte osakaal on umbes 15%. Tallinna Kaubamaja ostis Mari seetõttu, et Eesti majanduskasvu mootoriks on viimastel aastatel olnud sisetarbimine ning Mari loodab kaubamaja dividendimaksete abil ka tarbimispeost osa saada. Harju Elekter on olnud aga stabiilne dividendimaksja ning toimetanud edukalt välisturgudel.

Kolmandasse gruppi jättis Mari Tallinna Vee ja PRFoodsi. Tallinna Vesi on ülistabiilne ettevõte ja seetõttu otsustas ka Mari sellesse väikese summa investeerida. See on ettevõte, mille puhul ei oota Mari erilist aktsiahinna tõusu. PRFoods on aga Mari jaoks seetõttu põnev, et pärast jäätisetootmise müümist seisab firma uute väljakutsete ees. Mari laseb PRFoodsi uuel juhtkonnal esimese poolaasta toimetada ning siis otsustab, kas jätkab selle firma omanikeringis või mitte.