Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Investor Toomas: need salakavalad sisetehingud

Insaidertehingud võivad teinekord olla ka kuritahtlikud. Seda tõestas meile Enron.Foto: epa

Aeg-ajalt märkan, et mõne ettevõtte tippjuhid kas ostavad või müüvad enda firma aktsiaid. Usun, et insaidertehingud võivad olla oluline baromeeter investoritele, aga enne põhjalike järelduste tegemist tuleks siiski paar asja kõrva taha panna.

Insaidertehingute kohta tehtud uurimustöödest selgub, et need võivad olla olulise kaaluga, et näidata, mis suunas aktsiahind hakkab liikuma. Ettevõtte juhtkonnal on siseteavet ja täpne ülevaade majandusnumbritest, mida avalikustatakse autsaideritele nagu investorid või analüütikud kord kuus või kvartalis. Seetõttu pole ka imestada, et insaidertehingutele pööratakse üsna palju tähelepanu.

Kõik pole nii lihtne, kui paistab

Hiljuti jäid mulle silma uudised sellest, et Tallinki insaiderid on kõvasti aktsiaid juurde ostnud. Olen ju ka Tallinki aktsionär ja seetõttu on see mulle igati hea uudis. Samas vaadates nende tehingute tagamaid, näen, et tegemist on olnud börsiväliste tehingutega, mis aktsiahinnale mingit mõju ei avalda.

Novembris-detsembris ostis Baltika juht Meelis Milder tublisti enda firma aktsiaid kokku. Investoritele võis see ju anda positiivse märguande, justkui Baltika olukord paraneks. Paraku pole aktsiahind tuult tiibadesse saanud, vaid paigal seisnud. Tänase Baltika aktsiahinna (0,29 eurot) järgi on Milder oma ostudega miinuses.

Finantsinspektsiooni sisetehingute nimekirjast torkavad silma ka Harju Elektri siseringi ostutehingud. Novembris on aktsiaid ostnud nii nõukogu esimees Endel Palla kui ka juhatuse esimees Andres Allikmäe. Kuid need, kes võtsid nõuks aktsiaid nende järgi osta, on 5% plussis.

Mõned insaiderid on tähtsamad kui teised. Kõige tähtsamad, keda jälgida, on tegevjuht ja finantsjuht. Nemad teavad täpselt, mis ettevõttes toimub.
Mida rohkem, seda parem. Mida rohkem insaidereid ostavad või müüvad, seda rohkem tasuks sellele tähelepanu pöörata. Üksikud tehingud pole suunanäitajad.
Väiksemate firmade insaiderid teavad rohkem. Suurtes firmades teavad ettevõtte tähtsaid asju ainult väga vähesed, väiksemates firmades see nii ei pruugi olla.
Hoia end kursis. Trend näitab seda, et insaiderid ostavad ammu enne, kui mõni tähtis uudis ilmsiks tuleb. Sellega üritatakse vältida ebaausaid sisetehinguid. Mitu uuringut on näidanud, et selliste tehingute aeg võib ulatuda ka kuni 2 aastani enne, kui oluline uudis avalikuks tuleb.

Aktsiate müük pole ilmtingimata halb

Investorid peavad mõistma teatud tehingute põhjuseid ning seetõttu ei tasuks iga insaideri ostu või müügi järel samamoodi käituda. Näiteks on ettevõtteid, mis nõuavad uuelt tegevjuhilt, et ta ostaks firma aktsiaid. Investoritele on see tegelikult ebaoluline, kuna käik on pelgalt formaalne. Mõni ettevõte annab tippjuhtidele aktsiates laenu, ehk müüakse aktsiaid alla nende turuväärtuse. Siis võib jääda mulje, nagu oleks tegemist aktsiate ostutehinguga, kuid autsaideritele ei peaks see andma põhjust aktsiaid osta.

Ka ei pruugi näidata insaideri aktsiate müümine seda, et ettevõttel hakkaks tulevikus halvasti minema. Müümiseks võib olla mitu põhjust, näiteks võib siseringi tegelane nii maksta kulukaks läinud lahutuse eest või tasuda puhkuse reisi eest. Kõik võib olla võimalik!

Mina isiklikult enda investeerimisotsuseid insaidertehingute järgi ei tee, kuna need pole piisavad argumendid aktsiate ostmiseks või müümiseks. Eelkõige vaatan ikka ettevõtte majandusnäitajaid ja aktsiahinna esitust. Insaidertehingud lähevad minu investeerimisotsuste juures enam-vähem samasse patta analüütikute soovitustega – ehk neid on hea teada, kuid määrava tähtsusega need pole.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.