• Jaga lugu:

    Aeg on valida aasta investor ja investeerimistegu

    Aasta investori tiitel antakse üle 23. jaanuaril toimuval investor Toomase konverentsil.Foto: Raul Mee

    Mul on hea meel kuulutada välja aasta investori ja investeerimisteo konkurss.

    Ja miks ei peakski olema, mullu käima tõmmatud algatus osutus üle ootuste edukaks ning nominentide seast võitjate väljavalimisega oli tükk tööd.
    Mälu värskendamiseks, eelmise aasta investori tiitli pälvis Tõnu Pekk selle eest, et tõi koos Tulevaga tagasi konkurentsi pensioniturule, mis sundis panku teenustasusid alandama ning tegi pensionikogujale kättesaadavaks investeerimise madalate kuludega passiivsesse indeksifondi.
    Investeerimisteo auhinna sai Swedbanki möödunud aasta lõpu otsus teha Balti väärtpaberitega kauplemine soodsamaks. Publiku lemmikuks valiti finantsblogija Rahakratt.
    Miks see oluline on?
    Aasta investori ja investeerimisteo tiitli väljaandmine on minu jaoks südameasi, millega kavatsen jätkata igavesti (meenutuseks, väljamõeldud tegelasena on mul privileeg olla surematu). Esiteks närib mu hinge tõik, et vaatama investeerimishuvi plahvatuslikule kasvule jääme rahvana aktsiate omamiselt euroala keskmisele tuntavalt alla.

    Aasta investori ja investeerimisteo konkurss

    • Aasta investor on ajalehe Äripäev alates 2020. aastast välja antav nimetus, mis antakse aasta jooksul kõige enam silma paistnud investeerimiskultuuri edendajale ja investeerimise populariseerijale. Alates käesolevast aastast annab tiitli välja Äripäev koostöös Nasdaq Tallinnaga.

    • Aasta investeerimisteo tiitel antakse üle algatusele, mis on aasta jooksul Eesti erainvestorite jaoks kõige rohkem väärtust loonud.

    • Aasta investori ja investeerimisteo valib Äripäeva toimetus koostöös Nasdaq Tallinna börsiga ning üks oluline valiku langetamise kriteerium on Äripäeva lugejate seas tehtud küsitluse tulemused. Žürii esimees on investor Toomas.

    • Kõigil lugejatel on võimalus pakkuda nominente ja koos põhjendusega saata need investor Toomase e-posti aadressile [email protected] või edastada veebiküsitluses, mille leiab siit.

    • Nominendid ja finalistid avalikustatakse 2021. aasta jaanuaris. Aasta investori tiitel antakse pidulikult üle 2021. aasta jaanuaris toimuval investor Toomase konverentsil.

    Allikas: Äripäev

    Olen varemgi viidanud mõne aasta eest tehtud Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringule, millest selgus, et 2017. aasta seisuga omas 4,4% Eesti leibkondadest aktsiaid, euroala keskmine oli juba kolm aastat enne seda 8,8%.
    Et tööd on investeerimisvallas veel palju teha, näitab seegi, et viimastel andmetel olid ka Eesti leibkondade finantspuhvrid kasinamad kui euroalal keskmiselt. Need aga, kel juba midagi hinge taga, hajutavad seda vähem kui ülejäänud eurooplased ja suure tõenäosusega suunavad hoiusele. Vähe sellest, viitab ju pensionistatistikagi eestlaste suurele konservatiivsusele – populaarseimad II samba fondid ei hiilga kaugeltki aktsiariski võtmisega. Sekka loeme uudiseid sellest, kuidas raha maetakse petuskeemidesse ja tont teab mis „laenu- ja hoiuühistutesse“. Vabandust, kuid nii me rikkaks ei saa.
    Akumuleerida, akumuleerida, akumuleerida
    Sügavaid probleeme meie rahakotis, aga ka rahakäitumises, on muidugi veel. Ma ei uskunud oma silmi, kui lugesin, kuivõrd palju jõukamad on Eestis koduomanikud võrreldes üürnikega. Eesti Panga andmetel oli 2013. aastal Eestis ilma eluasemelaenuta koduomanike netovarade mediaanväärtus 56 000 eurot, kuid üürnikel oli sama näitaja 1500 eurot.
    Ja siit jõuamegi ühe tavainimese jaoks kõige valusama trendini. Kuigi eestlased ei ole kunagi varem olnud nii jõukad kui nüüd, on ebavõrdus Eestis suur ja üha kasvav. Samast eelpool viidatud uuringust selgus, et netovarade jaotuse alumises pooles olevatele leibkondadele (vaesemad 50%) kuulus 2013. aastal Eestis 7% varadest, samal ajal kui rikkaimale 5%-le kuulus 43%. Euroalal olid samad näitajad 6% ja 38%.

    Investeerimismaastiku areng pole iseenesestmõistetav

    Kui kõrvutada omavahel jaeinvestori investeerimisvõimalusi täna ja 10 aastat tagasi, pole küsimustki, et Eesti investeerimismaastik on läbi teinud tohutu arengu. Meie arvates ei tohi seda arengut võtta iseenesestmõistetavalt, sest iga päev näeb keegi kusagil Eestis vaeva, et kohalikku investeerimismaastikku üha avaramaks muuta. Aasta investori ja aasta investeerimisteo väljakuulutamine annab suurepärase võimaluse tõsta esile aasta jooksul enim silma paistnud panustajaid. Nasdaq Tallinna börsi tiimil on puhas rõõm neid auhindu koos Äripäevaga välja anda.

    Kaarel Ots, Nasdaq Tallinna börsi juht
    Karmid faktid on needki, et umbes üks kolmandik leibkondadest elab peost suhu ega suuda raha kõrvale panna ning teise pensionisamba varad on 74% teise sambaga liitunute jaoks nende põhiline finantsvara. Samal ajal katsetab meie valitsus juba äraproovitud vaesuse retsepti: tõrjume vähemusi ja välistalente, raiskame aega ja raha mõttetute referendumite peale, suuname maksumaksja miljonid partei suurtoetajate luksusprojektidesse jpm.
    Nii jõuamegi kõige olulisemani. Meie enda rikkuse kasv. Me peame ise võtma täieliku vastutuse, olema ettevõtlikud, säästma ja investeerima nagu hullud. Iseend päästes päästame oma pere, kogukonna ja lõpuks ka riigi.
    Nii usungi, et kõik, kes vähegi aitavad ühel või teisel moel inimesi investeerimisvallas harida ja rahamaailma kaasa tõmmata, väärivad suurt tunnustust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Advokaat: ettevõtjad arvavad, et keegi väga ootab nende kaebusi
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.