- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 225−0,56%39 599,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 225−0,56%39 599,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viis soovitust edukaks sisekommunikatsiooniks kriisiolukorras
Kriis tekitab inimestes ebakindlust – nad ei tea, mis saab edasi ja kuidas on õige tegutseda. Kriisiolukorras on organisatsioonis võtmetähtsusega just sisekommunikatsioon.
Iga järgnev päev võib kaasa tuua ootamatusi. Sellises olukorras inimeste tööefektiivsus langeb. Juhtidel on kriisi ajal eriti oluline pöörata tähelepanu sellele, et inimeste hirme vähendada. Sellele aitab kaasa oskuslik sisekommunikatsioon ehk strateegia, kuidas ja millist infot edastada. Toon edukaks sisekommunikatsiooniks välja viis soovitust:
1. Sõnumite selgus – segastel aegadel on juhtidel eriti oluline mõelda sellele, et kõik sõnumid oleksid väga selgelt ja üheselt mõistetavad. Mida konkreetsem on info, seda vähem jääb tõlgendusteks ruumi. Valmistage olulised sõnumid eelnevalt ette, seda selgemana suudate neid edastada.
2. Kommunikatsiooni järjepidevus – jälgige, et teie info oleks terviklik. Inimese aju on üles ehitatud nii, et ta ei suuda infot lünklikult töödelda ja ta hakkab ise infolünkasid täitma. Üsna suure tõenäosusega täidab aju neid infolünkasid hirmudega. See on inimesele omane ellujäämise instinkt. Samas pärsib hirm inimese suutlikkust ja töö efektiivsus võib oluliselt langeda. Valmistage oma sõnumid ette terviklikuna.
3. Emotsionaalsetele vajadustele tähelepanu pööramine – tavaolukorras ei pöörata tihti emotsionaalsete vajaduste olemasolule tähelepanu. Samas on äärmiselt oluline märgata, millised emotsionaalsed vajadused organisatsiooni/meeskonna liikmetel kõige enam rahuldamata on. Kui inimeste emotsionaalsed vajadused ei ole toetatud, tekivad pinge ja ärevus, mis võivad tuleneda just valest sõnumite edastamisest. Ehitage oma sõnumid üles nii, et need maandaksid inimeste hirme.
4. Tagasiside küsimine – küsige tagasisidet, et aru saada, kuidas organisatsiooni/meeskonna liikmed on infost aru saanud. Oluline on küsida, kuidas nad infost aru said (mitte, kas nad infost aru said). Inimesel on lihtne vastata, et jah, sai küll aru, aga tegelikult siiski ei saanud, või sai aru teistmoodi, kui juht tahtis. Nii hakkab levima valeinfo, mis omakorda tekitab suuremat segadust, annab alust kuulujuttudele ja võimendab hirme. Küsige oma organisatsiooni/meeskonna liikmetelt, kuidas nad infost aru said.
5. Olge ausad – on oluline, et te olete oma organisatsiooni/meeskonna liikmetega ausad. Ka ebamugava info edastamine peaks olema aus. Samas pidage meeles, et valite õige vormi ja viisi, kuidas infot edastate. Ausalt asjadest rääkimine kasvatab töötajates usaldust organisatsiooni vastu ja annab võimaluse kriisi lõppemisel organisatsioonil tervikuna efektiivsemalt edasi liikuda. Reeglina tahab inimene panustada ja võtta vastutust rohkem sellises organisatsioonis/meeskonnas, kus temaga on oldud aus, mitte seal, kus tajutakse varjamist ja ebasiirust. Jagage infot ausalt ja empaatiliselt.
Paul Watzlawick on öelnud, et kommunikatsiooni tähtis eripära on tema vältimatus. Järelikult, kui ei ole võimalik kommunikatsiooni vältida, siis võtke arvesse ülaltoodud viite punkti ja kommunikatsioon kriisi ajal muutub läbipaistvamaks ja tõhusamaks.
Koolitus: Sisekommunikatsiooni põhimõtted
Koolitajad: Signe Kiisk ja Kati Tikenberg
Korraldaja: Äripäeva akadeemia
Lisainfot saab SIIT.
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele