Raha sulle, hääled mulle

Majandusteemad on kõigi suurparteide programmides küll sõnastatud, aga tahet Eesti majandus päriselt kasvama saada ei reeda ei valimiskampaania ka programmid.

Majandusteemadele esiletõstmine erakondade valimiseelses tegevuses on suuresti näiline, mitte tegelik. Kampaania on keskendunud sellele, mismoodi pisema sissetulekuga inimestele rohkem raha kätte jätta, mitte aga sellele, kuidas majandusele hoog sisse anda. Need on põhimõtteliselt erinevad lähenemised. Kõige olulisemale kohale on majandusteemad paigutatud IRLi programmis, kes on ka kampaanias rõhunud numbritele ja tabelitele. Peaeesmärk on siiski IRLil samasugune nagu kõigil teistel: saada kätte võimalikult palju hääli kõigilt sihtgruppidelt raha lubamise põhimõttel. Tunnustame siiski sotsiaalmaksulae ja sotsiaalmaksu jagamise sissekirjutamist programmi projekti, samuti riigireformi toetamist.

Siinkohal võib vastu võita, et majandusteemadega kampaanias kaugele ei sõidaks. Erakond, kes ehitaks oma kampaania üles „ebaseksikatele“ majandusteemadele, raiskaks niisama raha, sest sellise kampaania mõju valimiseelistustele oleks väike või hoopis olematu. Majanduskasv, kapitaliturg ja riigireform pole sõnad, millega valija südameni jõuda, tõsi. Ent halvem kui valija ülehindamine on kindlasti tema alahindamine. Ja seda „Raha sulle, hääled mulle“ kahtlemata teeb. Isegi see valija, kes on esimeses järjekorras iseenda ja pere toitmise pärast mures, ootab poliitikutelt tegelikult enamat.