Täielikku ülevaadet ei ole. Võib muidugi vastu väita, et avalikes registrites näpuga järge ajades saab üht-teist otsustajate majandustegevuse kohta selgemaks. See on tõsi. Tallinna börsil noteeritud ettevõtete puhul näiteks on üsna lihtne selgitada, kui suurt osalust poliitik eraisikuna või siis tema firma omab. Probleemiks on aga need investeeringud, mis on tehtud välismaale või välismaiste firmade kaudu. Offshorkade teema, kui kokku võtta. Paraku on just nende puhul õhus kahtlus, et tegemist võib olla teadliku skeemitamisega, et tegelikud huvid välja ei tuleks. Kui need andmed on deklaratsioonist puudu, ei täida see tervikuna oma rolli.
Samuti ei näidata eelmisest aastast kehtima hakanud eeltäidetud elektroonses deklaratsioonis enam investeeringute suurust rahas, nagu varem. Ka see ei tule huvide läbipaistvusele kasuks.
Puuduvad ka ettenähtud andmed. Kui seadus otseselt ei nõua, jääb loota, et poliitikud ja tippametnikud aduvad oma rolli ühiskonnas. Selle järgi peaks olema normiks pigem suurem kui väiksem majandushuvide avalikustamine. Paraku tuleb aga vastupidiselt hoopis ette, et deklaratsioonis pole tihtipeale kajastatud neidki andmeid, mis seal peavad olema. Ei ole välistatud, et selle põhjuseks võib olla deklarandi enda tegevus ehk siis lihtsalt mingite andmete kustutamine.
Mõistagi pole välistatud ka deklareerimiskeskkonna tehnilised probleemid. Ega sellinegi asi Eesti e-riigi mainele hästi mõju ning paljukiidetud registriandmete kasutatavuse üle uhkust tundma ei pane. Aga ilmselt on küsimus ikkagi pigem inimestes kui keskkonnas.
Võimalus ettevõtlikkust edendada. Ühtlasi oleks täielike andmete esitamine poliitikutele hea võimalus rohkem n-ö pilti pääseda. Sellega saab ühiskonnas eeskuju näidata ja märku anda, et hoitakse isiklikku sidet reaalse majandusega, kui kasutada Kristen Michali sõnu. Iseküsimus, kas keegi ühe või teise poliitiku väärpaberiportfelli otseselt järgima hakkaks, aga kindlasti suurendaks see huvi investeerimise vastu ühiskonnas tervikuna. Ning upitaks poliitikute mainet ettevõtjate silmis ka näiteks sellega, et tegu ei olegi nii ettevõtluskaugete inimestega, kui võiks stereotüüpselt arvata.