Vaba raha kibeleb kasvama

Raha paigutamise võimaluste nälja suuruse hea näide on LHV vastne aktsiaemissioon, mis märgiti üle rohkem kui kolmekordselt. Avaliku kauplemise esimene päev näitas samuti, et huvi aktsia vastu on suur: 406 tehingut päeva jooksul ja 902 539eurone käive on ahtakese ja loiu Tallinna börsi konnatiigi kohta täitsa äge lainetus. Eks omanikele ja investoritele oleks muidugi meeldinud, kui aktsia nina oleks kohe taeva poole sättinud, aga kurvastada pole ka põhjust. LHV ei käsitle end ju ühepäevaliblikana ja eeldatavasti peab pikaajalist perspektiivi silmas ka suurem osa investoreid.

Teine kasvuihaluse näide on äsjane Crowdestate’i rekord. See ühisrahastusplatvorm sai kahe päevaga kokku miljon eurot, mis on Eesti suurim ühekordne ühisrahastus. Kolmveerandi kogusummast panustasid eraisikud, kelle silmis oli lubatud 13,5protsendine aastane netotulusus atraktiivne, Crowdestate’i ja Endover Kinnisvara senine koostöö piisavalt usaldusväärne ja riskid, mida kas või tänu asja uudsusele leidub üksjagu, küllalt usutavalt maandatud.

Raha rändab kinnisvarasse

Kinnisvarasse panevad eraisikud meelsasti raha aga ka n-ö otse, soetades agaralt üürikortereid. Tallinnas ostetakse investeeringuks juba iga neljas korter. Oma rolli võib siin mängida pankade suhteline lahkus eluasemelaenude andmisel, aga tõenäoliselt on üürikinnisvara soetamisse läinud ka mõnevõrra inimeste sääste. Ulatuslikust säästude suundumisest kinnisvarasse siiski vaevalt rääkida saab, pigem käib jutt piskust. Eesti eraisikute hoiuste summa on ikka läbi aegade suurim, 5,9 miljardit eurot. Küll aga väheneb tähtajaliste hoiuste maht ja nende vähenemise põhjus võib olla uue elu saamine kinnisvaras. 

Säästude püsimine rekordtasemel ütleb, et arenguruumi oma rahale kasvuvõimaluste otsimisel on veel kõvasti. Kolm toodud näidet on küll Äripäeva veergudel hulganisti sooja tähelepanu pälvinud, aga ei haara sugugi laiu rahvahulki, st ei ennusta ilmselt buumi. Kaugel veel sellest, et kõik taksojuhid ninapidi Tallinna börsi veebisaidil järge ajaksid! Pigem on tegu väikese hulga entusiastidega, kes suhtuvad oma finantsidesse vastutustundlikult ja pikaajalise perspektiiviga.

Vaba raha siirduks meeleldi ka riigifirmadesse

Äripäev soovib, et nende inimeste hulk kasvaks üha, sest see on mõistlik. Pole ühtegi tervemõistuslikku põhjust lasta oma rahal kasutult kontol seista. Nii alustajale kui ka kogenud investorile on hea eeskuju investor Toomas, kes luges äsja oma portfelli dividendimaksjad kokku ja leidis, et mõne ettevõtte dividendid on lausa rekordilised. Toomas on aastate jooksul nii tubli olnud, et temaga tasub mõõtu võtta igal juhul. 

Aga ka kinnisvara, ühisrahastus ja kõik teised võimalused on head. Peaasi, et raha kasvama panija enne otsuse tegemist korralikult läbi rehkendaks, kui palju ta on valmis külvama ja kui suurt saaki soovib lõigata. Ning muidugi peaks varrukas valmis olema ka ikaldus-aasta(te) plaan. Ükski varaklass ei tee iseenesest ratsa rikkaks, aga enamasti on üks teistest rahakasvatajale lihtsalt südamelähedasem. 

Vaba raha kasvamise kihelus loob suurepärased eeldused riigiettevõtete kas või osaliseks erastamiseks. Peale raha kasvamise võimaluse loomise tuulutaks riigiettevõtete börsiletoomine puhtamaks ka riigifirmade need kopitanud nurgad, kuhu praegu valgust ei paista.