• Jaga lugu:

    Ühest rahajagajast piisab

    Foto: Anti Veermaa

    Valitsus peaks pooldama rahandusministeeriumi ettepanekut eurotoetuste koondamise kohta ning üritama võimalikult palju vähendada toetusraha jagajaid. EASi, Innove ja KIKi ühisettepanek saada teiste ülesanded endale kõlab pigem hädalise hüüdena päästa enda nahka, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Rahandusministeerium tegi hiljaaegu valitsusele ettepaneku koondada eurorahade jagajad ühtsesse superasutusse, kuid samal ajal tulid vastupakkumisega välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Innove ja Keskkonnainvesteeringute Keskus koondada senised rahajagajate ülesanded neile.
    Ministeeriumi plaan koondada kaheksa rakendusüksuse ülesanded tundub loogilise sammuna vähemalt kahel põhjusel: rahvastiku vananemine ja vähenemine ning toetusrahade vähenemine.
    Kuna pikas plaanis tuleb praegu arvestada Eestis elavate inimeste arvu vähenemisega, siis tundub ka mõistlik samamoodi tegutseda riigitöötajatega ja neile langevate ülesannetega. Ei ole vaja hoida sama palju inimesi tööl (või isegi juurde palgata), kui riigielanike arv kahaneb. Siin tuleb hoida ikkagi rahvastiku ja riigiametnike suhe tasakaalus.
    Teine oluline põhjus on Euroopa Liidu toetusrahad. Kuna on juba ette teada, et struktuurifondidest eraldatava raha hulk Eestile väheneb, siis jääb kätte vähem raha välja jagamiseks ja vähem on vaja neid inimesi, kes otsustavad ja kontrollivad, kellele ja kui palju tuleb toetusi eraldada.
    Aeg uuendada
    Kui tahame riigireformi läbi viia, siis on vaja ka korralikult hakata kulusid vähendama ja eurotoetuste jagamise struktuuri korrastama. Süsteem, mis ehitati 2003. aastal (13 aastat tagasi), võiks läbida korraliku uuenduskuuri. EASi, KIKi ja Innove ettepanek jätta toetusrahade jagamise ülesanded neile võib tunduda isegi hetkeks asjakohane – vähendada rakendusüksuste arvu kaheksalt kolmele oleks lihtsam üleminek –, ent paljastab kindlasti ka kolme asutuse soovi hoida ennast pildil ja jääda edaspidigi töö tegijaks.
    Äripäeva eilne kaanelugu ilmestab, miks vahel on ettevõtjal isegi riikliku toetuse asemel parem edasi minna erasektori investoriga. Aastaid EASist toetust saanud Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (VTAK) leidis uue partneri Indiast, kes plaanib Eesti ettevõttesse lähiaastatel investeerida miljoneid eurosid ja luua kümneid uusi töökohti, mis on mõeldud kohalikele, mitte väljast sissetoodavatele asjatundjatele.
    Erainvestor on paindlikum
    VTAK väljendas head meelt mitmel põhjusel. Esiteks on investor märksa asjatundlikum valdkonnas, kus ettevõte tegutseb. Teiseks, EASi rahastuse tingimused peletasid välisinvestorid, kuna sihtasutusega kokku leppimata ei tohtinud midagi teha. Kuigi VTAKi teised toetused Euroopa Liidu ja Eesti asutustelt ei ole lõppenud, tuleb välja selge erinevus erainvestoriga koostööl: omavahelised reeglid saab ise paika panna. See tähendab, et ettevõtja ei pea kohanduma toetuse soovide järgi, vaid saab läbi rääkida märksa paindlikumad tingimused, mis võiks kõiki rahuldada.
    Ühe asutuse alla koondatavate ülesannetega saaks riik märksa parem ülevaate, kuhu ja kuidas raha kulub. Kindlasti väheneks dubleerivat tööd ja saaks ametnike töö muuta taaskord sammukese tõhusamaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Alliksaar: hinnad kerkivad, kuid pelgalt see ei pruugi õnne õuele tuua
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Nordecon ehitab 17 miljoni eest Ahtri tänavale büroohoone
Nordecon sõlmis 17 miljoni euro suuruse lepingu Ahtri tänaval asuva Roseni Maja büroohoone ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Nordecon sõlmis 17 miljoni euro suuruse lepingu Ahtri tänaval asuva Roseni Maja büroohoone ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Kuidas väljuda õpilasfirma programmist päris firma omanikuna Samm-sammult: kuidas teha edukas äri
Igal aastal peavad gümnaasiumiastme õpilased otsustama, kas teha uurimistöö või õpilasfirma. Mõnel läheb nii hästi, et lõpuks sünnib päris firma koos maailmavallutusplaanidega.
Igal aastal peavad gümnaasiumiastme õpilased otsustama, kas teha uurimistöö või õpilasfirma. Mõnel läheb nii hästi, et lõpuks sünnib päris firma koos maailmavallutusplaanidega.
Arvuti hakkab elektri asemel kasutama valgust
Uued ülijuhtivad materjalid, tehisintellekti võimalused haiguste diagnoosimisel, moodne taaskasutus – nendest ja ka teistest huvitavatest teemadest on juttu Äripäevas välja antava ajakirja Imeline Teadus augusti numbris.
Uued ülijuhtivad materjalid, tehisintellekti võimalused haiguste diagnoosimisel, moodne taaskasutus – nendest ja ka teistest huvitavatest teemadest on juttu Äripäevas välja antava ajakirja Imeline Teadus augusti numbris.