Pealinna prügiäri põrutab (Sara)puusse

Kui jäätmeseadust muudetakse Keskerakonna ministri Mailis Repsi ettepaneku kohaselt, võib Tallinna prügimajanduses tekkida linna monopol, mida kaunistavad keskerakondlasest abilinnapea Arvo Sarapuu kõrvad.

Äripäev tuletab nii riigis kui ka Tallinna linnas võimul olevale Keskerakonnale meelde, et tasuta asju pole olemas: on ainult tasutud asjad. Nii linn kui ka riik lubavad „tasuta“ asju maksumaksja raha eest, aga maksumaksja on oma raha ise teeninud, mitte kuskilt niisama saanud.

Nii et selle tasuta asjade jutu võiks lõpuks ometi ära unustada – see on ehe vale ja puhas puru silmaajamine. Põhjuse seda uuesti meelde tuletada annab Arvo Sarapuu lubadus peagi pealinnas tasuta prügi vedama hakata. Ka tasuta ühistransporti pole olemas, see on maksumaksja rahaga kinni makstud.

Repsi ettepanekus muuta jäätmeseadust viisil, mis võimaldaks jäätmekorralduses edaspidi sisetehinguid, võib näha soovi mängida Tallinna prügimajandus otseteed Sarapuu ja tema vahmiili sülle. Euroopa Liidu direktiivid nimelt sedasorti sisetehinguid ei keela.

Küll aga need seni olnud lubamatud meil: praegu peab omavalitsus prügiveo korraldamiseks riigihanke korraldama. Nii Äripäev kui ka Eesti Ekspress on näidanud, et äkitselt pealinna hankeid võitma hakanud tundmatu ettevõte on varjatult seotud abilinnapea Sarapuuga.

Toimetus ei usu ülearu entusiastiliku Sarapuu lubadust oma äridest taanduda ja üksnes poliitikale pühenduda. Asi pole mitte selles, et Arvo Sarapuu poja nimi on samuti Arvo Sarapuu – väidetavalt poja kätte tahaks abilinnapea oma ettevõtmised jätta – ja segadused on ette garanteeritud.

Kui ajakirjandusel on õigus ja Sarapuu on seni pealinna prügiäris osalenud varjatud osaluste kaudu ning peresuhteid ja muid sidemeid ära kasutades, ei ole formaalne kõrvaleastumine kindlasti see, mis kohemaid kõik küsimärgid maha võtaks.

Küll aga näeksime hea meelega, et Sarapuu astuks kõrvale poliitikast: paneks maha abilinnapea ametikoha. Kui ta ise ei taipa seda teha, peaks Keskerakonna juht, juhtumisi ka peaminister Jüri Ratas talle soovitama seda teha – vähemasti seni, kuni prokuratuur on ajakirjanduses esitatud materjalisse ja tõenditesse süvenenud.

Äsjased uudised räägivad Sarapuude pere äride – ka Arvo Sarapuu abikaasa Kersti Sarapuu on korraga nii poliitiku kui ka ettevõtja – õnnelikust käekäigust Paides. Nimelt loobus Paide linna ujula renoveerimisest ja hakkab teenust sisse ostma perekond Sarapuu firmadelt.

Kersti Sarapuu võib ju väita, et tema pole erakonnakaaslastest linnajuhtide otsuseid mõjutanud, aga kahjuks ei mõju see ülearu usutavalt. Isegi kui asjad on läbini ausad, peavad nad ikkagi ka ausad välja paistma. Praegu ei paista.

Oleme varem juhtkirjas öelnud, et Arvo Sarapuu ärid on nüüd ka Jüri Ratase valitsuse mure: ühe ettevõtjast poliitiku korruptsioonikahtlus heidab varju tervele peaministriparteile. Tõsiasi, et korruptsioonikahtlus Arvo Sarapuud ennast üleüldse ei häiri, viitab ajast ja arust paradigmale, mis niigi mitmete kriminaalkaristuste ja –süüdistustega koormatud peaministriparteile au ei tee: kuni pole vangi pandud, pole varas. Puhast nägu ja puhtaid käsi hindav poliitiline kultuur eeldaks Sarapuult tagasiastumist poliitiliselt ametikohalt – mitte aga tasuta taevamanna lubamist kohalike valimiste lähenedes.