- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,49%39 790,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,78
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,49%39 790,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,78
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ärge häbenege, poliitikud
Äripäev vaatas eilses kaaneloos riigikogu liikmete, ministrite ja presidendi investeerimisportfelli. Selline asi oli üldse olemas neist 38-l, kaasa arvatud president, kuigi mitmel rohkem kausta mõõdus.
Ja statistika näidatud pilt on väga positiivne: riigikogu ja valitsuse liikmete seas on pea kümme korda rohkem investoreid kui riigis keskmiselt. Pilti kahe aasta taguse seisuga võrreldes on tipp-poliitikas kümmekond investorit rohkem.
Sellest hoolimata pole investori moodi mõtlemist poliitikute hulgas näha, aga Äripäeva hinnangul võiks sellest kõvasti kasu olla.
Õppetunnid sirged ja mõjuvad
Reformierakondlasest riigikogu liige Toomas Kivimägi põhjendab seda, miks ta maakleri asemel ise oma tehingud teeb, sellega, et siis saab ta pärast ka endale õlale patsutada, et ta nii targa otsuse tegi.
Asi toimib aga ka teistpidi. Kui oma raha mängus, püüab investor kõigi oskustega selle kaotamise riski miinimumini viia. Oma taskust kinni makstud õppetunnid on valusad, kuid mõjusad.
Tehtud valikute ja nende rahalise mõju seose nägemise oskus on elementaarselt vajalik ka seadusandjale. Päris huvitav, kui palju isiklikku raha oleks ministrid valmis panema Tallinna linnahalli-konverentsikeskuse projekti, investeeringuks nad seda ju nimetavad. Või Riisipere–Turba raudteelõiku, isegi kui sealt rahva hüve nimeline suurus maha võtta.
Karta, et investori moodi mõtlemine tähendab ainult numbrirea vaatamist, pole põhjust. Mängib ju ka börsil olulist osa usk ettevõtte juhtidesse või üldine meeleolu. Aga jah, numbritest mööda vaatamata ei saa.
Kui üldiselt investeerimisest ja selle kaudu oma tuleviku kindlustamisest on poliitikud valmis rääkima tunde, siis enda investeeringute kommenteerimise koha pealt on suu vett täis. Nagu oleks tungitud nende päris isiklikku ruumi. Mingit põhjust investeerimist häbeneda ju pole. Vastupidi, kellele veel siis usaldada riigi raha paigutamise eest hoolitsemine kui mitte neile, kes ka enda rahaga midagi oskavad ette võtta.
Eesti on lemmik
Investeerimine Eesti aktsiatesse annab ka kaudsema signaali, et poliitikul on usku riigi käekäiku. Loomulikult saab ka kiirelt areneva majanduskeskkonnaga riigis ettevõttena ebaõnnestuda, aga kiratsevas ümbruses on see võimalus suurem ja raha kaotuse oht samuti.
Hetkel kuum
Valdavalt ongi poliitikud Eesti aktsiatesse investeerinud. Puhtalt portfelli hajutamise mõttes võiks aga vaadata ka natuke kaugemale ja kui summa lubab, ei maksaks paari aktsiaga piirduda.
Kui aega süveneda pole, saab ideid kas või siitsamast lehest investor Toomase tegemisi jälgides.
Muist jääb sirmi taha
Kuidas jääb kartusega, et poliitiku otsused tulenevad tema ühe või teise firma aktsionäriks olekust? Tõsiseks ohuks seda pidada ei saa. Sest kui osalused on deklareeritud ausalt, siis pole ju seose tõmbamine ettevõttest poliitikuni keeruline ja konkurendid seda juhust juba kasutamata ei jätaks. Ilmselt ei pane 50 või 100 aktsia omamine ka kuskile neid niite vedama.
Päris selget pilti poliitikute investeeringutest puhtalt deklaratsioonide järgi kätte siiski ei saa. Nimelt jäävad kõik ettevõtete kaudu tehtud investeeringud varjatuks. Lisame siia nende kidakeelsuse ja juba jääbki pilt poolikuks.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele