Äripäev • 15. märts 2018
Jaga lugu:

Viime selle õnnetu Eesti Raudtee börsile

Foto: Anti Veermaa

Riik ei peaks tegelema ettevõtlusega ning skandaalide räsitud Eesti Raudtee on selle väite veenev tõestus.

Eesti Raudtee Tallinnas Balti jaama lähedal asuvast majast kostab viimasel ajal segaseid sõnumeid. Uus juht on asunud jõuliselt töötajate ridu harvendama ja organisatsiooni ümber korraldama. Teisalt on maja oma teravdatud tähelepanu alla võtnud kaitsepolitsei, kes pidas möödunud aasta lõpul altkäemaksu võtmises kahtlustatuna kinni ettevõtte juhatuse ühe liikme.

Äripäev leiab, et riigifirma efektiivsema majandamise ja läbipaistvama juhtimise huvides võiks hakata ette valmistama selle börsile viimist.

Habemega erastamislugu

Eesti Raudtee erastamise ja taasriigistamise saaga algas juba 1997. aastal, mil Tiit Vähi valitsus selle erastamisplaani arvas. Erastamisprotsess vältas aastaid ning pakkus kaasaelajatele võimalust Angottide, Sposatode ja teiste protsessis osalenud värvikate tegelaste seikluste üle nii nutta kui naerda.

Üle kivide ja kändude läinud ning otsapidi Euroopa Inimõiguste Kohtussegi jõudnud protsess päädis sajandi algul Eesti Raudtee enamusosaluse erastamisega. Erakätes sai raudteefirma olla siiski lühikest aega ning 9. jaanuaril 2007 sai Eesti Vabariigi valitsus taas 100% Eesti Raudtee ASi aktsiate omanikuks.

Kuidas siis riik omanikuna toime on tulnud? Eesti Raudtee pole oma tulemuste poolest juba aastaid erilist põhjust rõõmustamiseks andnud. Kaubaveomaht langeb ning ettevõte on jooksvas kahjumis. Ettevõttest raha teenimise asemel matab maksumaksja sinna igal aastal miljoneid eurosid kulude katteks. Eesti Raudteed räsivad järjest uued skandaalid. Mõned nädalad tagasi sai mitmes rikkumises süüdistuse Eesti Raudtee endine side-ja turvanguameti juht Indrek Süld, kelle kapo pidas kinni 2016. aastal. Eelmise aasta lõpul pidas kapo kinni Eesti Raudtee juhatuse liikme Sergei Fedorenko, kellele on esitatud kahtlustus altkäemaksu võtmises. Segased on lood ka raudteefirma korraldatud suurhankega Lääne-Harju uue liiklusjuhtimissüsteemi ehituseks.

Ehk oleks põhjust rääkida taas raudteefirma erastamisest? Mis kehvasti, see uuesti. Uuringud kinnitavad, et riik omanikuna on reeglina vähem motiveeritud tegelema innovatsiooni ja efektiivsusega, korruptsioonioht on suurem. Börsil noteeritud avalik ettevõte loob eeldused tulemuslikkuse paranemiseks, millega kasvab ettevõtte väärtus. Riik ei pea tegelema ettevõtlusega.

Kui me otsustame, et Eesti Raudtee näol on tegemist strateegiliselt olulise ettevõttega, siis on riigil alati võimalus jätta endale enamusosalus. Enamusosalus võimaldab säilitada kontrolli strateegiliste otsuste üle, samas tagab börsil noteerimine ettevõtte juhtimise läbipaistvuse.

Võidavad kõik

Osaluse müügist saadud rahaga saab teha vajalikke investeeringuid, samal ajal väheneb ettevõtete poliitiline mõjutamine. Eesti inimesed saavad panustada oma riigi arengusse, saada selle edust osa, teenida dividenditulu ja kasvatada vara.

Esimene samm on tehtud – otsus Tallinna Sadam ja Enefit Green börsile viia on langetatud. Eesti Raudtee on riigiettevõtete erastamisel järgmine loogiline samm. Viime riikliku raudteefirma börsile, ehk on ajakirjanikel põhjust siis Eesti Raudteest ka mõni positiivne uudis kirjutada.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt