Õpetame oma lapsed investeerima

Tänases Äripäevas räägib investor Jaak Roosaare, kuidas ta oma eelkooliealistele lastele investeerimist õpetab. Võib ehk tunduda, et nii noored lapsed ei saa rahamaailmast veel kuigi hästi aru, kuid selgub, et enamik lapsinvestoreid jätkab rahapaigutust ka täiskasvanueas.

Äripäev on seda meelt, et lapsed peaksid nii enda kui ka kogu ühiskonna huvides saama võimalikult varakult hea majandusalase hariduse ning kui seda ei ole võimalik saada kodust, siis peab appi tulema kool.

Praegune investorite ja ettevõtjate põlvkond on valdavalt saanud oma majandusteadmised kas mõnest ülikoolist või ise õppides. Üldhariduskoolist või gümnaasiumist noored arvestatavat arusaamist majanduse toimimistest kaasa ei saa. Kuigi on õnneks ka koole, mis erandina seda reeglit kinnitavad.

Majanduse ja ettevõtluse aluseid õpetatakse praegu umbes 200 koolis, kuid õpetajaid selleks valdkonnaks ei valmista senini ette ükski kõrgkool. Pole siis imestada, et koolides on majandusõppe tase väga erinev. Leidub entusiastlikke ja tugevaid õpetajaid, ning Euroopaski edukaid õpilasfirmasid, kuid ühtset standardit ei ole. Kui õpetaja ikka ise valdkonna vastu suuremat huvi ei tunne, kunagi ühtki firmat loonud või isegi aktsiat ostnud ei ole, on keeruline seda ka lastele õpetada.

Aga õpetada oleks koolis väga vaja, sest kodust ei pruugi noored samuti majandustarkust kaasa saada. Ajaloost tulenevalt on Eestis olnud napilt aega rahvuslikku kapitali kasvatada ning üles on kasvanud inimpõlved, kel kapitalistliku majandusmudeli toimimisest üsna kesine arusaam. Kui me tahame, et Eestist saaks omanike riik, tuleb lastele anda omanikule vajalikud teadmised. Riik ja ühiskond on jõukad üksnes siis, kui tema kodanikud on jõukad.

Kui tahame pika investeerimiskultuuriga riikidele järele jõuda, peame selle nimel riigi ja ühiskonnana teadlikult pingutama. Ettevõtlus- ja investeerimisharidus peab jõudma igasse kooli ja olema baashariduse lahutamatu osa.

Ükskõik, millise tee noor koolist lahkudes valib, peab ta olema kaasa saanud selge arusaama kapitalistliku majandusmudeli toimimisest. Seda läheb vaja nii tulevasel teadlasel, kunstnikul, ettevõtjal, juhil, spetsialistil, koduhoidjal kui ka iga teise eluala esindajal.

Euroopa parima investorkultuuriga riigiks peetakse üsna üksmeelselt Rootsit, kus 90% elanikest omab mingit liiki investeeringut. Seal on investeerimiskultuur igapäeva osa ja juba vastsündinule pistetakse pihku rahvaaktsiad.

Ehk oleks põhjust ka Eestis muuta alaealistele investeerimine lihtsamaks. Kui praegu on Tallinna börsil kokku 640 alaealise nimel olevat väärtpaberikontot, siis on seda ikka väga vähe.

Aastasadadega ei ole välja mõeldud paremat viisi oma jõukuse kasvatamiseks kui säästude investeerimine ning mida rohkem see Eestis levib, seda jõukam me ühiskonnana oleme. Et väikesest Tommist sirguks investor Toomas, nagu laulab Nublu, peab ta saama vajalikud teadmised ja julguse. Sest mida Juss ei õpi, seda Juhan ei tea.