Äripäev • 16. jaanuar • 3 min
Jaga lugu:
Juhtkiri
Ainult tellijale

Rohkem ravivõimalusi toob kasu kõigile

Vaatamata sellele, et haigekassa kotib erameditsiini, areneb viimane selle kiuste, lõigates kasu riigisüsteemi puudustest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Tallinna kesklinna kerkib Eesti-Rootsi kapitalil 8korruseline 20 miljonit eurot maksev erameditsiiniettevõtteid koondava hoone, mille ankurrentnik Confido Healthcare Group investeerib järgmisel kolmel aastal 15 miljonit eurot uutesse tervishoiutehnoloogiatesse ja laienemisse.

Äripäev leiab, et ravivõimaluste mitmekesistumine ja alternatiivide tekkimine, olgugi et tasuliste, on positiivne. See näitab, et Eesti erameditsiinisektor kasvab ja areneb ning aina enam inimesi on nõus tervishoiuteenuste eest ise maksma.

Ühtlasi viitab see riikliku ravisüsteemi kitsaskohtadele: arstiabi kehv kättesaadavus, pikad järjekorrad, meditsiinitöötajate ülekoormus, haigekassa ressursside nappus, arstilt arstile pääsemise logisev logistika, lõpetamata digiregistratuur, süsteemist põgenev järelkasv jne.

Et riikliku tervishoiuga kõik päris korras pole, näitab ka fakt, et üha rohkem on inimesi, kes on valmis oma raha tooma eraravisüsteemi. Mõnel ei jää aga muud ülegi, sest riigisüsteem on liiga kehv. Näiteks lühikest aega Eestis töötav välismaalane perearstile ei pääse, elamisloa alusel viibiv välismaalane peab aga inglise keeles abistada soovivat perearsti tikutulega taga otsima. Mullu märtsis pakkusid siseministeerium, perearstide liit ja EAS, et perearstide registris võiks olla märge arsti keelteoskuse kohta, kuid selle vastu oli vastutust vältida soovinud terviseamet. Registris ei leia keelemärkeid siiani. Riikliku ravisüsteemi nutune olukord on vesi erameditsiini veskile.

Erameditsiini arengut on seda enam põhjust tervitada, et Äripäeva Dividendi TOPis figureerinud Jõgeva kirurg-uroloog Meelis Pauklini sõnul on haigekassa pannud erahaiglad, võrreldes riigihaiglatega, ebavõrdsesse seisu, mistõttu on tegemist tasapisi toimiva, aga püsiva väljasuretamise strateegiaga. „Haigekassa ei arvesta tehtud investeeringuid üldse ja seetõttu on meditsiiniinvesteering seotud suure riskiga. Meil pole mõttekas investeerida – ebakindlus on liiga suur.”

Haigekassa peaks tegutsema vastupidiselt – looma erameditsiini arenguks ja investeeringuteks soodsad tingimused või vähemalt mitte kaikaid kodaraisse loopima. Pole mõtet halada, et erameditsiin tekitab segregatsiooni rikaste ja vaeste vahel, sest see on riiklikus süsteemis juba niikuinii olemas – kui maksad, pääsed kuude kaupa eriarsti järjekorras ootamisest. Kui leida võimalus haigekassa raha mingis osas erameditsiini suunata, muutuks see jõukohasemaks enamatele inimestele, aidates kaasa ravijärjekordade vähenemisele ja teiste probleemide lahendamisele. Mida rohkem on pakkujaid, seda suurem on ka konkurents, mis kergitab kokkuvõttes kvaliteeti.

Tuleb nõustuda eratervishoiu asutuste liidu juhi Ivo Saarmaga, kelle sõnul peaks demokraatlikus riigis olema patsiendil õigus valida ise arsti ehk maksumaksja raha käigu maksumaksjaga kaasas.

Erameditsiin oli Eestis algusest peale mõeldud täiendama riiklikku süsteemi. Õnneks see veel välja ei sure, vaid areneb ametnike pingutuste kiuste. Aga muutusi on vaja – selles valitseb erakondade vahel lausa selline üksmeel, et tervise- ja tööministri Riina Sikkuti sõnul oleks tervishoiuküsimusest lähtuvalt lihtne valitsust moodustada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt