Äripäev • 21. veebruar
Jaga lugu:

Danske, Nordea, Swedbank... mis edasi?

Swedbank peab olema tema vastu esitatud rahapesusüüdistustes avatud ja koostööaldis, sest muidu kannatavad nii pank, pangandus, majandus kui riik, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Danske pangast alguse saanud rahapesuskandaal on nagu puhastustuli, mis kõrvetab järjest Skandinaavia panku. Vaevalt jõudis Soome finantsinspektsioon saata materjalid Nordea osalusest rahapesus politseile uurimiseks, kui Rootsi rahvusringhääling SVT paljastas, et Danske Banki ja Swedbanki kontode vahel liikus aastatel 2007–2015 mitu miljardit eurot kahtlast raha.

Need on rängad süüdistused, mis jätkavad Eestile mainekahju tegemist. Äripäev ootab Swedbanki Eesti juhilt Robert Kitilt nüüd ausat ja avameelset käitumist, mitte „Vakra tegemist“, kuivõrd pank on seni seoseid Danske afääriga eitanud. Loodame, et äsja muskli üles leidnud finantsinspektsioon tegutseb asjaolude välja selgitamisel ja vajalike meetmete rakendamisel sama jõuliselt kui hiljaaegu Danske panga puhul. Äsja andis inspektsioon ju Swedpangale hinnangu, et asjad olid korras.

Swedbank peab süüdistusi võtma väga tõsiselt, sest suur viga, mille Danske pank tegi, oli pea liiva alla pistmine. See maksis neile kätte panga väärtuse kukkumisega umbes poole võrra ühe aasta jooksul, rääkimata muust. Nüüd hööveldasid ainuüksi esmased süüdistused Swedbanki aktsia väärtusest eile maha üle kümnendiku. Veel olulisem küsimus on mõjud Eestile.

Ainsaks teeks on siin läbipaistvus, koostöövalmidus ja avatus. Eelkõige peaksid vastust andma kolm isikut: Swedbanki grupi juht Birgitte Bonnesen, Swedbank Eesti juht Robert Kitt ja tema eelkäija süüdistuse ajal Priit Perens.

Asjaosalised avagu suu

Perens liikus 2015. aastal Eesti filiaali juhi kohalt Balti pangandust juhtima ja tegi seda kuni 2017. aastani, lahkudes sisuliselt päevapealt - mõnda aega pärast seda, kui Läti filiaali trahviti rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse järgi. Perensi lahkumine tekitab siiani küsimusi, millele ta pole vastust andnud. Nüüd oleks tema rääkimine vajalik, sest see aitaks välja selgitada tõe. Just tema juhtida oli Swedbank Eesti kõnealusel ajal.

Enne Perensit juhtis Balti pangandust Birgitte Bonnesen, kes nüüd on kogu Swedbanki grupi juhina turmtule all. Ta on korduvalt väitnud, et panga juhtkond on otsinud seoseid Danske afääriga, kuid pole neid leidnud. Nüüd teatas pank lakooniliselt, et on registreerinud kahtlasi tehinguid ja nendest politseile teada andnud.

Kitt hakkas Eesti filiaali juhtima pärast süüdistuste aega. Seda kõnekam, et mitte öelda häiriv, on tema vaikimine praegu. Trükkimineku ajaks polnud ta öelnud, mida teab, tunneb ja teha kavatseb.

Äsja kandideeris ta Eesti Panga juhiks. „Loogiliselt võttes: kui ta oleks midagigi teadnud, siis ta ei oleks tulnud kandideerima,“ ütles Äripäevale Eesti Panga nõukogu liige Jaanus Tamkivi. Vastupidisel juhul olnuks see vastutustundetu. Kui Kitt oleks Eesti Panga presidendiks saanud, oleks ka keskpank nii või teisiti skandaali mässitud. Nõukogu esimees Mart Laar, kelle hääl Madis Mülleri valimisel kaalukeeleks osutus, võib kergendatult hingata.

Jääb üle vaid loota, et skandaaliga ei ole seotud SEB, mille aktsia sai samuti eile hoobi. Me ei tea veel, kui laastav on Danske panga skandaali ja selle järelmite mõju Eesti pangandusele, majandusele ja riigile tervikuna. Selge on üks: Denske ussipesa tõde tuleb päevavalgele tuua, järeldused teha ja uuenenult edasi minna.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum