Riigi rahakoti põhjalikust inventuurist tõuseb tulu

Valitsus arutab tuleva aasta eelarvet ja riigieelarve strateegiat neljaks järgmiseks aastaks. Liialdamata võib öelda, et see arutelu on mitmes mõttes ülioluline. Võib-olla isegi ennekõike poliitiliselt märgiline, sest võimuliidu algust on pigem iseloomustanud retoorilised sõnasõjad. Oleks juba aeg tegudeks.

Äripäev ootab valitsusvastutuse võtnud erakondadelt selgeid sõnumeid ning julgust vaadata ridadele ja arvudele otsa värske pilguga. Puistame riigi rahakoti sisu korraks enda ette lauale ja vaatame, mis seal taskutes on. Kui head ülevaadet me asjade seisust õieti omame? Kas kõik, mis eelarvesse kantud, peab ikka seal praeguses mahus olema? Valitsusel on kõnealuse protsessi käigus võimalus tuulutada tube ja võidelda bürokraatiaga, millel on loomuldasa kalduvus vohada.

Riigieelarve koostamises kipub üldiselt valitsema „see on alati nii olnud“-hoiak, mis kasvatab vaikselt paksu riiki ja bürokraatiat. Tänavugi on ministeeriumid lisataotlustes miljardi juurde küsinud. Niikuinii kasvavad kulud, mis on seadusega reguleeritud. Äripäeva hinnangul ei pea kartma seejuures kangesti riigi stabiilsuse kõigutamist, vaid lähtuma põhimõttest, et iga rahakott vajab aegajalt inventuuri ja puhastamist. Efektiivsus on mõistlik siht.