OMX Baltic0,19%299,01
OMX Riga0,05%864,82
OMX Tallinn0,18%1 957,26
OMX Vilnius0,00%1 149,71
S&P 500−2,24%5 275,7
DOW 30−1,73%39 669,39
Nasdaq −3,07%16 307,16
FTSE 100−0,74%8 214,16
Nikkei 2251,35%34 377,6
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%93,46

OMX Baltic0,19%299,01
OMX Riga0,05%864,82
OMX Tallinn0,18%1 957,26
OMX Vilnius0,00%1 149,71
S&P 500−2,24%5 275,7
DOW 30−1,73%39 669,39
Nasdaq −3,07%16 307,16
FTSE 100−0,74%8 214,16
Nikkei 2251,35%34 377,6
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%93,46

10.04.25, 17:32

Makromaania: kuidas me ülehindame inflatsiooni ja see rapib kogu meie majandust

Kaks asja, millele võib Eestis kindel olla: töösturid on alati negatiivsemalt meelestatud, kui majanduskeskkond alust annab. Ja mingi komponent tarbijakorvis ajab ikka kogu inflatsiooni arvutamise täiesti sassi.

Kristjan Pruul

Inflatsioon kihutab Eestis isegi hinnatõusul eest ära.

Inflatsioon kihutab Eestis isegi hinnatõusul eest ära.
Foto: Liis Treimann

Hiljuti tutvustas Eesti Pank värsket majandusprognoosi: terve esimese kvartali kõrge püsinud inflatsioon püsib kõrge kogu aasta. Sellega nõustuvad kõik Eesti makroanalüütikud. Iseasi, kui palju arvestuslik inflatsioon inimesi tegelikult puudutab. Iseenesest peaks statistikaametis arvutatav inflatsioon olema agregaat, mis näitab, kuidas muutub inimeste ostujõud. Aga tänavuseks lubatud 6% suurusest inflatsioonist viiendiku (1,2%) moodustab automaks.

Täpsemalt registreerimistasu. Olgem ausad, inimesed ei osta tavaliselt igal aastal uut autot. Üks auto kestab ikka vähemalt 3–5 aastat ja ka siis ei osta kõik omale värskelt maale toodud tutikat sõidukit. Ometi peaks meie kollektiivne ostujõud kahanema 1,2% võrra pelgalt seepärast, et teoreetiline registreerimistasu on märkimisväärselt kallim, kui ta oli aasta tagasi (mil see puudus sootuks).

Statistikaameti asemel keskpank ise inflatsiooni arvutama ei hakka, aga selleks, et hinnata tänavust elukallidust, arvutati pangas automaksu mõju siiski läbi. Mitte rohkem kui 0,6 protsendipunkti, tõdes Eesti Panga analüütik Rasmus Kattai. Keskpanga president Madis Müller tunnistas, et neile igatahes tundub, et mootorsõidukimaksu mõju arvutuskäik statistikaametis ülehindab selle tegelikku mõju keskmisele tarbijakorvile.

Statistikaameti kommentaar: Rahvusvaheline metoodika näeb ette, et indeksi arvutamise aluseks olevateks kaaludeks kasutatud eratarbimiskulutuste struktuur põhineb reeglina varasematel andmetel, Eesti puhul kasutame eelmise aasta andmeid.

Auto registreerimistasu kaal tuli aga arvutada prognooside najal, sest tasu hakkas kehtima alles sellest aastast. Selle aasta kaal on arvutatud jaanuarikuu andmete järgi, prognoosides nende pealt jätkuvat aastat. Järgmisel aastal saame kaalude tegemisel lähtuda tegelikest maksuandmetest.

Auto registreerimistasu kaal nii tarbijahinnaindeksis kui tarbijahindade harmoneeritud indeksis on ligi 0,1%. Tegelikest andmetest rääkides võime öelda, et veebruari numbrid jaanuari omadele alla ei jäänud, pigem oli trend kasvav.

Autode ostmise kaal, mis on arvutatud 2024. aasta tegeliku tarbimise järgi, on selle aastal tarbijahinnaindeksis 4,6%, eelmisel aastal oli see 4,3%.

Ühelt poolt tuleb mõista, et tarbijahinnaindeks ongi läbilõige tarbimiskorvi kallinemisest kõigile ja selge, et kõik ei pruugi tarbida kõiki kaupu, mis seal korvis on. Eestis on küll ja rohkem inimesi, kes ei käi kunagi teatris, aga Draamateatri 70 euroni kasvanud suveetenduse piletihinnad statistikas ikkagi kajastuvad. Lihtsalt 1,2 protsendipunkti automaksu eest tundub veidi liiga palju.

Sooduskampaaniate riik

See ei ole veel kõik, nagu öeldakse telepoes. Teame, et Eestis tõusevad toiduhinnad palju ja kiiresti (eelmise aasta lõpus 6%), aga viis, kuidas seda inflatsiooni juures arvutatakse, ei pruugi veel vastata hindadele, millega toitu ostame. “Tarbijahinnaindeks ei võta arvesse püsikliendipakkumisi, vaid üksnes tavakliendile kehtivaid soodushindu. Soodushindade osakaal on meil aga suurem kui euroala riikides keskmiselt,” seisab keskpanga majandusprognoosis.

See on juba halenaljakas, me teame täpselt, kui palju maksab näiteks kilo Lavazza kohviube: umbes poole vähem kui hinnasildil, sest selliseid kampaaniaid tehakse iga paari nädala tagant. Poed on tunnistanud, et kohviube ostetaksegi ainult püsiklientidele korraldatud allahindluste ajal. Ehk siis viidatud 6% toiduainete hinnatõus on samuti pigem ülehinnatud.

Apelsinimahla saaga

Ja veel enne kohvi hinnatõusu tõstis Eestis inflatsiooni apelsinimahl. Nii palju, et see pidanuks maksma poodides tegelikkusest veel kordi rohkem, ironiseeris Eesti Panga analüütik Kaspar Oja sotsiaalmeedias. See on rumal isegi kahtepidi: mõistagi pole hea, kui mingid näitajad evivad tegelikkusega vähest kokkupuudet. Teiseks on loogiline, et kui apelsinimahla hind kahekordistub, siis selle tulemuseks ei ole mitte üldine inflatsioon, vaid see, et inimesed joovad mõnda aega õunamahla.

Apelsinimahlaga läkski täpselt nii: alates veebruarist on apelsinimahla börsihind kukkunud 44%, sest inimesed kogu maailmas jätsid mahla lihtsalt ostmata. “Mahlatootjad annavad tolmulapi mahlapartiiga kaasa, sest pakid lihtsalt tolmuvad riiulis,” kirjutas Financial Times.

Enne apelsinimahla oli küsimus selles, kuidas lennupiletite hinnatõus andis veel sügisel poole kuisest inflatsioonist. Veel enne seda juba kurikuulus elektrihinna arvutamine, millest on Makromaaniagi varem kirjutanud, ehk siis olukord, kus elektrihind kasvas tarbijahinnaindeks järgi kordades rohkem, kui samal ajal börsil.

Hetkel kuum

Matsimokal pole poekettidesse pääsemine probleem, ühe erandiga

Finantsinspektsiooni murelaps paneb uksed kinni

Leedo maatükid läksid pealinnas müüki, fondijuht napsas juba ühe endale

Linn tahaks ka, aga odavamalt

Rohetiigri eestvedaja: pole mõtet minna üle laipade, et 2030. aasta eesmärke saavutada

Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina ütleb, et mida suurem hinnaagregaat, seda ebatäpsemalt see majanduses tegelikku hinnakasvu peegeldab. Aga nii on ka paljude teiste majandusnäitajatega, sealhulgas SKP-ga.

“Tarbijahindade erinevus tegelikkusega tuleb sageli sellest, kui õige või ebatäpse kaaluga mingi kauba või teenuse hinnamuutus seotakse. Autode registreerimistasu arvestus hinnaindeksis ei ole tõenäoliselt ainus, mis võib tegelikust hinnamõjust erineda. Sarnane teema on olnud ka elektrihinna mõju arvestamisel,” märkis ta. Inflatsioon, see on arvestus, mitte fakt.

Teisalt võiks küsida, mis siis on, kui me inflatsiooni ülehindame. Majanduse reaalkasvu arvutamisel tarbijahinnaindeksit ei kasutata. Nii et majanduskasv peaks olema õige. Aga see peaks ikkagi näitama, kuidas on hinnad muutunud, sest selle järgi indekseeritakse riigis tasusid, pensione, koostatakse majandusprognoose ning riikidevahelisi majandusvõrdluseid.

Lihtne näide: Eesti on viimased aastad olnud Euroopa Liidus absoluutselt viimasel kohal, kui arvestada meie SKPd püsihindades ehk inflatsiooniga korrigeerituna. Ja keskmiste seas, kui vaadata jooksevhindades. Äkki me ikkagi ei ole päris viimaste seas seal?

Ülehindamise hind

Kuid asi ei ole ainult pensionite indekseerimises, kus inflatsioon on tegelikult väikese mõjuga, täiesti konkreetselt mõõdetava sotsiaalmaksu laekumise kõrval. Inflatsioon annab konkreetse hinnasignaali kõigile turuosalistele. Luminori analüütik Lenno Uusküla, kelle seisukoha järgi jääb statistikaameti hinnang automaksu mõjule samuti “ülemise piiri lähedale”, tõdeb, et hinnatõusu ülehindamisel on negatiivseid mõjusid terve posu.

Esiteks tõstab see ebakindlust. Vale hinnasignaali tõttu hakkab osa tarbijaid paaniliselt säästma, sellel on mõju majanduskasvule. Teised kukuvad hinnatõusu kartes kulutama. “Heaolu sellega halveneb, sest inimesed ei tee otsuseid, mis nende heaolu kõige paremini suurendaks,” märkis Uusküla.

Ülehinnatud hinnatõus suurendab palgasurvet enam, kui peaks, see käib omakorda konkurentsivõime pihta. Teiseks lähtuvad ettevõtjad ka ise inflatsiooni näitajast, kui otsivad viisi oma hindade tõstmiseks. Kui see hinnatase osutub ühiskonna jaoks liiga kõrgeks, siis tarbimiskogused ja ka healolu jällegi vähenevad. Jaekaubanduse müügistatistika näitab väga hästi, kuidas hinnad on olnud nii kõrged, et ostetavate kaupade hulk kahaneb.

Ainus hea asi, mis Eesti võib-olla ülehinnatud inflatsiooni juures Uuskülale silma torkas, oli see, et vähemalt ei ole me Saksamaa või Prantsusmaa — meie inflatsiooni pärast Euroopa keskpank rahapoliitikat muutma ei hakka.

Makromaania: kuidas me ülehindame inflatsiooni ja see rapib kogu meie majandust

Hetkel kuum

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Podcastid